Ei-me-ette-tea

Auto. Ma usun, et selle aja jooksul mil ma viimati kirjutasin, on suurim saavutus juhilubade omandamine - finally. Ma lubasin endale, et siis kui ma sõidueksami ära teen, kirjutan blogi. Ja oma lubadusest tuleb ikka kinni pidada, eriti sellest, mida sa endale lubad;) Igastahes vaatan ma kahtlustavalt kõiki tumedaid džiipe, kes minu silmaalla satuvad. Võiks arvata, et ma olen nüüd hull autosõitja valmis, kuid ausalt öeldes ei ole ma küll autosõltuvusse sattunud, pigem mängin kainet autojuhti:D Kahju, et siis ei olnud klubis "Sõida kainelt" kampaaniat, ma oleksin ka nänni saanud, millest ma eelmine kord ilmselgelt oma švepsis oleku pärast ilma jäin. Nüüd tuleb veel juhiluba registreerimisnumbri viimane nr ära oodata. Inglismaa. Tänu saatuse heldele käele oli mul võimalus siis Inglismaal ühest noortevahetusest osa võtta. Võrreldes Türgiga toimus seal rohkem actionit. Esimesed kaks ööd magasin ma oma voodis naku nukuke. ( Tegelt see ei ole üldsegi tähtis, kuid siiski vajas mainim

Türgi Nii varane bussisõit mulle igastahes ei istu. Mida huvitavt siis seal Türgis ka juhtus? Alguses sai Istanbulis oma kohvrirallit teha. Me oleksime võinud oma kärud jääta mingi suvaka mehe juurde hoiule, kes hoolega pakkus, kuid mine sa tea, pärast tahaks ikka tagasi ka ju saada. Kuigi mul oma kohvrist eriti kahju ei oleks olnud, sest ta sai veits kannatada. Ma olin suht üllatunud, kui ta tagasileenul veel ühes tükis tagasi tuli. Söögi üle alguses ei olnud vaja nuriseda, kuid lõpu poole läkks juba veits kahtlaseks - paar oliivi ja hukkas sai, mmm nämmu. Tänu minu küsimisvajadusele saime tasuta õhtusöögi kohalikyu linnapea kulul. Ma ei saa aru, mis keegi teine ei küsinud midagi, mul oli juba veits kahtlane kogu aeg oma kätt tõsta. Vähemalt ta enam vähem teadis, kus Eesti asub ning küsis mõnituseks vastu ka, et kas ma tean, kus Türgi asub?! Hõmm - Äkki on see mingi saar Läänemeres?! Igastahes kogusin plusspunkte ja sain tema parema käe tähelepanu osaliseks. Tänu minu Eesti turvadele

Tere jälle üle pika aja. Täna on aasta kõige lühem öö ehk Jaanipäev ehk Võidupüha ja mina kirjutan blogi?!:D Tegelikult tulin natuke aega tagasi Pangodist. Lili kutsus grillima ka, kuid ma ei tea, kas lähen. Homme varahommikul kell 3 läheb siiski buss Tallinna. Nii haige, et normaalsel kellaajal ja normaalse hinnaga ei välju ühtegi bussi. Nimelt ma lendan homme Türki. Seal toimub rahvusvaheline noortelaager, kus käsitletakse võrdõiguslikkust ja utoopiat. Ma täiega loodan, et seal on ilusad ilmad ja ma saan neegriks, sest muidu oleks suht feil, siin ju olusad ilmad samal ajal. Oleks tore ka, kui Istanbulis ellu jääks kõigi oma varaga ja üle üldse 9 päeva jooksul. Üritasin võimalikult vähe asju kaasa võtta ja ütleme nii, et pikki riideid eriti ei ole. Edu mulle ja et ma elusalt ja rahulolevalt ikka tagasi jõuaksin:P Ma vist ei ole oma sünnipäevast ka midagi kirjutanud. Igastahes olin mina see geniaalne, kes oidas esmaspäeval. Järgmine päev oli koolis küll väga tore olla. Kaspar jäi vist

Et siis viimased päevad veel 17 aastasena. Ma nii kui nii jään samasuguseks, mis sest, et üks aasta kukkub juurde, kui keegi küsima peaks. Ja no eks kortse tuleb ka juurde:D Ma ei jõuagi vist enam seadust murda:/. 3 brünetti 1 blondi tuvastajaga - pole paha:D Marisega kluppi minek on siiski äärmiselt ekstreemne ettevõtmine. Vähemalt teil oli lõbus, on mida meenutada - muidu oleks nii või naa õhtu lõppenud nagu alati:P Autoõpsiga on meil `vastastikused soojad suhted´ - mina teen nimelt vigu, et saaksin juurde plekkida ja temaga rohkem aega koos veeta - vähemalt õps arvab nii:D Autodel võiksid siiski läbipaistvad uksed olla, siis ma näeksin, kas sõidan äärekivile otsa või mitte;)  Raske on olla sõidutunnis keskendunud liiklusele, kui väljas on palav ja autos nagu saunas, ning inimesi nii palju kõnniteedel, nii et on mida vaadata:D ei ma ei ole perv, armastan siiski lapsi ja koeri:D  Esmaabikursused said ka läbitud:P Näiteringiga oli ka kunagi ammu esinemine. Saime oma -jota-küla-meeste m

Minu armsad kaaskodanikud on ikka veits hukka läinud. Ühel ilusal pärastlõunal kõnnin ma kodu poole ja siis tuigerdeb üks eluheidik mulle vatu ning hakkab otse minu nina all roopima - tule taevas appi!!! Muideks reede õhtuti liigub selliseid märksa rohkem ringi nii, et hoidke nende teepealt eest, muidu võib väike õnnetus juhtuda:D Sel nädalal sai hoolega sõidutunde tehtud ja ma ei ajanudki kordagi sidurit ning gaasi sassi - tase:P Üks päev sain ma isegi kiita ja kui ma oleksin äärepealt mõned inimesed valgusfooris alla ajanud, siis õpetaja kirus hoopis neid, mitte minu sõiduoskust:D Vahest enda arust hoian ma sidurit piisavalt peal, kuid siiski lähen ketsiga kohapealt minema ning õps kohe - sa mingi rullnokk või?! Teine asi oli see, et ma ei olnud veel valgusfooridega harjunud ja ütlesin, et no mina ei tea, mingi roheline või punane tuli põleb - oleksin punase tulega ristmikule sõitnud:D Viimane teoori tund oli ka ära, kui lõpu kokkuvõtlikus töös sain isegi evelist ühe õige vastuse roh

Eelmine või siis juba üle-eelmine nädalavahetus sai Tallinnas võistlustel käidud. Reede õhtul sai sünnipäevalt ka läbi hüpatud - ah jaa, see päev oli ka pilliga konkurss, kus mul läks nii halvasti ja isegi õudusunenäod kahvatuvad selle kõrval. žürii oli küll kiitnud minu tooni jne, kuid tekst läks ikkagi sassi, ma ei tea - lambist tekkis amneesia. (põidlad pihku, helen teeb katseid hetkel:P) Salastatud allikast sain teada, et ma olin mänginud sellise olekuga nagu nii kui nii on keegi minust parem - paneb mõtlema:/. Sünnipäeva juurde tagasi tulles, siis sai jälle oma vanu klassikaid näha ja nad ei ole üldjoones ikka muutunud:D Kas välimuse järgi saab intelligentsi taset määrata? Vilunud "mürakaru" silm teeb nii mõndagi kindlaks. Sünnipäevade juurs on see halb, et saab süüaXD - mitte, et muidu ei saaks.  Tallinna läksime, nagu ikka, rongiga. Mõnel oli kott juba päris palju taarat täis:D Sõit läks hästi agu alati, kuid selline unekas tuli peale, et rong oleks võinud ka kauem sõi

Appi, ma ei ole sada aastat midagi kirjutanud - ok ma pole nii vanagi, kuid siiski. Kõige suurem uudis on vast see, et ma sain endale kaheksanda peale kooli ajaviite ehk liitusin autokooliga. Tegelikult olen ma teooria tundidest juba päris palju puudunud. See laupäev üritasin täis aja ära olla, kuid enesetunne oli liiga hull, et piirdusin 1,5h kannatamisega - sellega nägin juba suurt vaeva. Teooriaõpetaja omamoodi tüüp, kellele meeldib nalja teha ämmade ja väärikalt miniseelikus teeületamise kohta. Ei ole mõtet kontsadega üle tee joosta, tuleb ikka rahulikult jalutada.  Alguses määrati mulle sõiduõpetajaks üks mees, kuid ta ei teinud kahjuks nädalavahetustel sõidutunde - noor mees ja oma elu vajab elamist, ja nii sain ühe teise. Nüüd ma juba teen vahet gaasil ja siduril ning isegi käiku oskan vahetada ja tean kust tuled põlema lähevad:D Üriatn eksides tõsiseks jääda, muidu saan kuulda jälle, et ega see autosõit mingi naljategemine ei ole, kuid kust mulle peavad esimese korraga kõik toi

Vaheajaga ongi il finito. Üleeile käisime Soomes. Hommikul läks juba autol kumm katki, kuid õnneks juhtus see linnas ja saimegi soojemalt taga istuda:D Laevas sai õgida juba hommilul ja ma sain oma valgehallitusjuust:P - pärast ostsin seda ka laevast kaasa, praegu on külmikus. Laevas tegime tekil shootingut - ei üldse ei olnud külm:D Pärast hõivasime trepi. Vetsus oli link mingi nätsuga kokku tehtud, aga muidu oli norm laev. Soomes siis suuundusime kohe rahulikule šopingule. Täitsa lõpp, kõik sommid kandsid mingit ruudulist sall, täitsa naerma ajas kohe ja oh neid mütse küllXD nagu ko******d. Eesti mündid on väga kasulikud kui sul tuleb vajadus külastada üht kohta, sest 15,6.- on ikka palju tahetud, mis sest, et selle raha eest saab end ka pesta:D Põhiliselt veetsime terve aja paaris majas ringi šopates. Suht haige, lähed üest uksest sisse ja siis jõuad mingisse suurde kaubanduskeskusesse ja siis kolmandast uksest väljudes oled üldse neljandas kohas:P Soomes ei olnudki lund, kuigi hull