Ei-me-ette-tea

Varahommikul jõudsime rentaliga lennujaama. Alguses mõtlesime, et võtame uuesti rentali, kuid siis millegipärast ei saanud. Õige kah, sest Manhattenil ei oleks olnud kusagile parkida. ÖÖbisime kuskil motellis, mille nimi oli econo lodge. Me võtsime kahese toa, kuid tegelikult olime neljakesi. Ütlesin retseptsioonis, et ülejäänud kaks on pakikandjad. Suundusime siis rongiga tagasi Manhattenile ja käisime selle suure torni katusel. Enne seda nägime 4D filmi nõ lendasime helikopteriga üle New Yorgi. Katuselt avanes päris võimas vaade. Piletimüüja pani mulle nimeks taff russian (kuidas iganes seda ka kirjutatakse), sest ma pärisin põhjalikult piletihinna kohta. Pärast seda sattusime Triinu rõõmuks starbocksi. Käisime tsentral pargis joomas ja nii sama puhkamas ning õhtul kinos Harry Potterit vaatamas. Me ostsime kõige suurema joogi ja popcorni ning need olid refill ehk kui otsa oeks sanud, siis nad oleksid tasuta selle ära täitnud. Kell 2 öösel sammusime tagasi tsental parki jooma, kuid en

Ma päris ei mäletagi, kunas ja millest ma viimati kirjutasin, kuid ma alustan siis deliverist. Juhtus siis nii, et kaks päeva enne deliveri algust jäin ma oma bemmist ilma. Viimane päev töötasin siis jalgrattaga. Mulle täitsa meeldis ja ma jõudsin järeldusele, et linnas jalgrattaga tunduvalt parem töötada, kuid probleemid on kohalejõudmisega ja hiljem kojusaamisega. Juba autoga mööda kiirteed sõites kulus mul 20 minutit, kuid õnneks sain küüti. Reede algas siis deliveri ja hommikupoole käisin ma ellut follomas, et näha, kuidas see deliverdamine üldse käib. Õnneks sain ma reede õhtuks ühe tädi end aitama ja talle meeldis minu aitamine ja nii ta aitas mind ka terve laupäeva ja pühapäeva hommikupoole ka. Laupäeva õhtu poole aitas ka mind üks minu klient ja siis samal ajal, kui ma majas olin istus ta koos oma mehega autos ja nad vaatasid filmi. Pühapäeva õhtul aitas mind mu golfisõber ja siis täitsa õhtul jäin ma jalgrattaga kahekesi. Eks ma siis läksin lampi uusi kliente otsima ja suvalt

No nii. Ongi viimane nädal läbi. Tegelikult on veel 3 päeva tööd. Kõigepealt mainin kohe ära, et ma ei näinud poes fetajuustu pringelseid, kuid ma hoian silmad lahti. See nädal sai siin siis vihma. Autoga töötades tuleb aegajalt raadiost tornaadohoiatusi, kuid kahjuks ma ei ole ühtegi näinud. Tegelikult ei olegi siinne troopiline torm üldsegi hull, ainult kiirteel auto veidike väriseb. See nädal blokkisid minu teed paarituvad kilpkonnad ja mingi suslik ka jooksis üksõhtu üle tee. Selle nädal kohtasin ühte naist, kes ise oli käinud kunagi ülikooliajal aasta müümas ja ta mees oli arst nii, et maja oli päris suur. Siin on naljaks näha, et kõige suuremates majades elavad arstid, õed, õpetajad ja tuletõrjujad :D Õe aasta palk on 99000 dolllarit. Pole paha. Täna lähme minu rattasõpside juurde sööma. Eelmine pühapäev käisime ka väljas söömas ja nii naljakas oli saada koralikku sööki. Siin endiselt palav, ma vist külmun Eestis surnuks. Päris lahe, kui ei ole 4 kuud teksaseid kandnud ja pusaga