Viimane nädal!

Ma päris ei mäletagi, kunas ja millest ma viimati kirjutasin, kuid ma alustan siis deliverist. Juhtus siis nii, et kaks päeva enne deliveri algust jäin ma oma bemmist ilma. Viimane päev töötasin siis jalgrattaga. Mulle täitsa meeldis ja ma jõudsin järeldusele, et linnas jalgrattaga tunduvalt parem töötada, kuid probleemid on kohalejõudmisega ja hiljem kojusaamisega. Juba autoga mööda kiirteed sõites kulus mul 20 minutit, kuid õnneks sain küüti. Reede algas siis deliveri ja hommikupoole käisin ma ellut follomas, et näha, kuidas see deliverdamine üldse käib. Õnneks sain ma reede õhtuks ühe tädi end aitama ja talle meeldis minu aitamine ja nii ta aitas mind ka terve laupäeva ja pühapäeva hommikupoole ka. Laupäeva õhtu poole aitas ka mind üks minu klient ja siis samal ajal, kui ma majas olin istus ta koos oma mehega autos ja nad vaatasid filmi. Pühapäeva õhtul aitas mind mu golfisõber ja siis täitsa õhtul jäin ma jalgrattaga kahekesi. Eks ma siis läksin lampi uusi kliente otsima ja suvalt koputades oh seda imet, leidingi. Hullult tore pere oli, isa oli laevakapten ja ema oli ülisöbtalik ja minust väga huvitatud. Mul on salestalkis selline lause, et - if you like it i grate, if not i would not cry. Ja selle peale vastas ema, et dont worry, we will defenetly order sth :) Nii siis sõitsime auto juurde, kus olid raamatud ja ma andsin talle raamatud kätte ja ta viis mind oma sõbranna juurde, kes oli ka minult raamatuid tellinud. Deliveri lopus sain ma ühe indiaanlasest vanaema autoga sõita. Ta nimi oli ka Marie ja indiaaninimi star eater. Ta on kõige abivalmim inimene, keda ma olen elus kohanud. Ta rääkis, kuidas ta läheb oma niidukiga majadevahele ja kui naeb, et kellegi muru on liiga kõrge, siis koputab uksele ja küsib, et kas ma ei või teie muru ära niita.

Raamatud said ilusti deliverdatud ja siis sõitsime Gatlinburgi. Taga istusime kaahekesi üheinimese kohal, magada oli vähemalt hea. Pidin ka vahepeal autoga sõitma. Seal siis saime juua ja süüa, täiega ilus maja oli, kolmekorrusline ning sellised magamistoad, et anna minna. Igas toas oli mullivain ja väljas oli ka kahel korrusel rõdul mullivain. Lisaks eelnevale oli 3 kaminat ja kaks kööki, piljard ja kinotuba, kus üritasime filmi vaadata, kuid kõik jäid poolepeal magama. Sealt liikusime siis Nashville.Läkime väikse ringiga nii, et kiirtee asemel tiirutasime mõõda mägiteid ja nii mõnigi pani roopi. Kohapeale jjõudes hakkas paberitöö tegemine. Ma sain ühepäevaga hakkama ja järgmise päeva hommikul sain oma tšeki kätte. Siis ma lihtsalt passisin tühja ja ootasin teisi. Öhul saie Chrisi juurde õhtuistumsele koos Triinuga minna, kuna meie deliveri protsent oli 120%.

Hetkel ma istun autos ja sõidan New Yorgi poole mööda kiirteed koos Triinu, Tanel ja Rauliga. KIrjutan seda oma uute või pigem esimesse läpakasse, mille täna ostsin. Käisime ka riideid šoppamas ja jälle oli ajast puudu- raha oli, kuid aega mitte. Loodetavasti jõuame NY ka pooditesse. Pidin ka autoga siin aar tunnikest sõitma, sest me sõidame öö läbi. Benukas tegime Triinuga trennikavu :D

Kui netti saan, siis panen blogisse üles, kuid nüüd siis hakkan tukkuma. Varsti Eestis!

Marie