Jõulud Londonis!

24. detsembril otsustasin veeta kiriks ehk läksin om hiinlasest sõpsiga St. Pauli katedraali südaöö jumalateenistusele. Kuulduste järgi pidi varem kohale minema, sest rahvast pidavat palju tulema. Kuidagi jõudsime ikka nii vara kohale, et uksed ei olnud veel avatud - pool üheksa. Mõtlesime veits ringi kolada ümbruses ja mul oli räme joogijanu. Nii siis googel maps juhatas meid lähimasse Maci, mis oli isegi lahti. Väga paljud vist ei saa väite, et on jõululaupäeva õhtul macis söömas käinud:D Nagu arvata oli, siis ega seal rahvast ei olnud. Sõbralik müüa, küsis kohe, kust me pärit oleme. Kahjuks ei jäänud ta uskuma, kui väitsin, et Hiinast olen. Tagasi jõudes olid inimesed juba hiiglasliku järjekorra moodustanud St. Pauli ukse juurest. Eestlased oleksid küll lihtsalt puntras ukse juures olnud. Egas midagi, läksime järjekorda ja passisime seal u 2 tundi ja siis sai sisse. Kuigi tundus, et meie ees on paarsada inimest, siis ikkagi saime suht head kohad. See kirik on nii suur! Esitlusele tuli siis Bachi missa. Täiega lahe oli tegelikult. Inimestele jagati lipikud kätte ja boldis olevat teksti võis valjusti kaasa rääkida või laulda. Kõige populaarsem oli üritus Hiinlastest noorte seas, keda oli seal ikka päris palju. Saime osa ka armulauast ehk siis anti see ümmargue paberilaadne nn kristuse ihu, ja siis sai rüübata ka päris veini - kristuse veri. Kõige lahedam oli Pühaööd laulda seal. Bussid enam ei käinud, kuid mul ei olnud väga kaugel koju minna, mingi 30 mintsa kõndida, kuid mu sõps elas Camdenis ja ta oli jumala veendunud, et ta sinna ei kõnni. Ta oli valmis öö kirikus veetma, kuid kõik külalised peksti sealt välja, varuplaaniks oli öö haiglas veeta, kuid te vist saate ise ka aru, kui absurdne see on, ta ei olnud isegi nõus sellega, kui ma oleks ta ise koju saatnud (ta nimelt kartis pimedat Camdeni). Lõpuks siis jäi minu ühikasse, kus passis öö läbi arvutiklassis - kuid sai vähemalt oma vanematega skaibis vestelda;)

Mina St. Pauli katedraalis

25. detsemril otsustasin veeta International houseis korraldatud jõulupäeval, mis oli suunatud inglismaal õppivatele tudengitele. Alguses mõtlesin, et ainult UCL, siis Londoni ülikoolid, kuid seal oli ka Oxfordist ja Camebridgeist. Alguses oli väike soojendu ehk sain võtta pokaali šampust-mahla ja näkse ning tšättida oma vahel. Kuna mu sõps jõudis hiljem, siis pidin alguses ise seltskonna leidma, kuhu sulanduda. Ja õnnelikuks osutusid neiud Malaysiast, täiega toredad. Pärast seda oli laudades kolmekäiguline õhtusöök, sai liha ja kalkunit ning jõulupudingut. Ei puudunud ka traditsioonilised kräkerid ja vahepeal sai end lõbustatud mingite pikkade õhupallide täis puhumisega, lahti laskmise ja siis nende vinisemisega üle kõigi peade. Minu kõrval istusid neiud Vietnamist ja Malaysiast, lauast ei puudunud ka Singapur ja Hiina. Kui toimus rahvuste ülelugemine, siis arvata oli, et ma olin ainuke ohmu eestlane, kes jõuluks koju ei läinud ja muidu kokku oli mingi 47 erinevat rahvust ja pakuks, et inimesi oli 70 ringis. Pärast sööki käisime Regents pargis jalutamas - leiba luusse laskmas. Queen Mary roosiaias on roosidel ikka veel õienupud küljes. Pärast seda sai võileibu süüa ja kuninganna kõet kuulata ning pärast seda jõulufilme vaadata. Päris lahe oli rääkida juttu inimestega, kes ei ole kunagi lund näinud või uisutanud. Nad olid ka väga üllatunud, kui seletasin, et suvel pleekuvad mu juuksed heledamaks, kuid nende, eebenipuukarva mustad juuksed jäävad muutumatuks.

Jõulusöök ja neiu Malaisiast kräkerist saadud krooniga.

Londonis on nii palju ilusaid jõulukuuski. Siit siis väike ülevaade:

1. Victorian and Albert museum. (koos Triinuga)

2. Convent garden - põhjapõder ja taga taustaks Jack Danieli jõulukuusk 

3. Trafalgar square. 

4. Sommerset house.

5. St. Pauli katedraali üks jõulukuuskedest.

6. Ja siis Tower Bridge lähedal, ma ei tea täpselt, kuidas seda kohta nimetatakse.

7. Ka Convent gardenis olev jõulupuu.

26. detsember on tuntud kui Boxingday ehk siis saavad alguse kõik allahindlused ning inimesed jooksevad hullu, et esimesena jaole saada. Ma ikka magasin hommikul, mitte ei läinud kella 6ks ukse taha. Siiski heitsin päeva jooksul ka oma pilgu peale. Tegelikult väga ei tõmba poodi, kui sealt oleks nagu sõda läbi käinud :D

Oxford St Primark rahvamasse tervitavamas.