Ei-me-ette-tea

Ilus number ja ilus koht, kus viibisin viis päeva. Ilm oli seal palju niiskem ja palavam ehk konditsioneerid olid taeva kingitusteks ja muidu liikusid ringi nagu higihunnik. Siiski siseruumides tahtsid jälle midagi peale panna. Üritasin siis kõik põhilised kohad läbi kaeda. 1. päev – teekond pilvelõhkujateni Ma olin ostnud kõige odavamad lennupiletid spring airlinesiga ehk edasi-tagasi oli kusagil 130 euro kanti. Kuna ma täpselt nendest reeglitest aru ei saanud, siis ma võtsin ainult oma trennikoti ja üritasin teha nii, et ta võimalikult vähe kaaluks. Pidin ka oma pangakaarti tõestama, millega olin piletid ostnud. Check inis küsis teenindaja isegi minult, et kas ma tahan akna all istuda ja loomulikult ma tahtsin. Lennujaama läksin metrooga ja ei võtnudki tervet igavikku. On võimalik ka otserong võtta, kuid see on kallim. Passikontrollis pidin veel mingi paberi ära täitma ja mulle tundus, et see kontrollija ei pannud tähele, et mul residence permit ehk arvas, et lahkun lõplikult

See nädal ma ei võtnud midagi erilist plaani, kuna oli vaja oma bakatööga tegeleda. Õnneks olid ilmad ilusad ka nii, et sain vahepeal teha tunnise päevitamispausi, kui teadsin, et enamik hiinlasi on tundides. Siis ei vaata nad nii kahtlaselt, kui ma päevitan :D Karaoke ja lõuna tantsutrenniga Pühapäeval oli siis meie tantsutrenni nö lõpetamise üritus, kuhu ma ka olin ennast lubanud. Olin ainuke mitte hiinlane ja ega need teised just väga hästi inglise keelt ei osanud. Kunagine trenn. Leia pildil mittehiinlane?!! :D Ma olin oma telefoninumbri treenerile andnud ja ta siis helistas mulle pühapäeva hommiku poole. Rääkis mõne sõna inglise ja enamiku hiina keeles. Ma ei saanud päris täpselt aru, kus ja mis kell me kohtume. Nii helistas ta mulle 20 mintsa pärast tagasi ning selgus, et ma peaks juba kohtumiskohas olema. Panin siis helikiirusel riidesse ja läksin sinna. Viimane trenn: mina, treener ja Yvonne Keeniast. Kõigepealt suundusime siis koos lõunatama. Ma

Olin valmis nädala rahulikult lõpuni saatma, kuid siiski sai päevitatud, mitmel sünnipäeval käidud, karaoket hiinlastega lauldud, kevadhooldust tehtud ning turisti mängida. Kategooria – ainult Hiinas Tutvusin siin kultuurikeskuses kunagi ühe hiina kutiga, kes kuulub nö Hiina vähemuste hulka ja on pärit kusagilt teisest Hiina otsast Tai lähedalt. Kuna tegemist ei ole igava Shanghai elanikuga, siis pärisin talt palju ta kodukoha ja kultuuri kohta. Kuna Shanghai muuseumi külastades jäid mulle silma vähemuste rahvariided, siis küsisin, missugused tema omad on ja äkki tal oleks mõnda pilti näidata. Mõni päev hiljem küsis ta wechatis minu pikkust, ma olin suht üllatunud ja ta seletas, et ta ema tahab mulle nende rahvusriideid proovida saata, ja eks ma siis ütlesin. Teisipäeval siis selle kuti käest muusikat oma ipodi laadides sain siis need riided kätte ja proovisin selga. Täiega ilusad ja mugavad ning täpselt parajad. Tuli välja, et ta ema oli need mulle spetsiaalselt ostnud, te ei k