Ei-me-ette-tea

See nädal oli mul elukool. Juhtus selliseid asju, mida ma ei saa kontrollida, nt auto mingi asi läks eelmine pühapäev katki nii, et jäime kiirteele – lase veel Heli rooli :D Õnneks ei pidanud seal kaua suitsevat autot vahtima. Üks mehaanik peatus ja käima küll ei saanud, kuid viskas meid Columbiasse ära. Auto korda ei saanud, sest ühe vajaliku osa vahetamine oleks rohkem maksma läinud, kui auto rentimine ja mine sa tea, äkki mõni osa läheb järgmisena katki. Käisime pühapäeval ka Columbia loomaaias. See oli hullult lahe. Nägin flamingosid ja sebrasid ja kaelkirjakuid ja elevante, linnukesi jne. Esmaspäeva hommikul rentisin siis endale auto. 2012 aasta mazda 6 – liiga hea minu jaoks, nii ma siis panin teisipäveval sellega kraavi, kuna tahtsin ühe maja juurde sõita ja seal ei olnud näha, et kraav, ma nägin nagu tasane tee oleks olnud. Kiirus oli vöga väike, kuid ma jäin sinna kinni. Üks must ema aitas mul helistada rentali kaudu puksiirile. Saie välja ja ma sain uue auto rentalist

See nädal oli imelik. Kui tagasi mõelda, siis on selline tunne nagu ma oleks äsja unenäost ärganud või no veel mitte, vaid hoopis home hommikul. Eelmine pühapäev sai siis kohaliku ülikooli spordikeskuses tsillitud. Unustasin eelmine kord mainida, et sai Helilt pirukaga näkku, mis sest, et tegemist oli minu parima nädalaga :D Sain siis natuke maal töötada ja värsket õhku hingata ning treilereid kolistada. Mustadega on nii, et nad näevad välja nooremad, kui tegelikult on, kuid valgetega on vastu pidi. Rääkisin ühe mehega ja arvasin, et ta on naise isa, kuid tuli välja, et tegemist oli hoopis naise abikaasaga. Täna peaksid meie land lorded tagasi jõudma ja arvatavasti saab siis nuumamiseri läbi ;P Mõnes treileris elavad ikka päris koledate hammastega inimesed, päris raske on neile näkku vaadata, sest süda läheb pahaks. Nüüd saigi muideks pool suve läbi. Täna panin Heli rooli, saab esimest korda automaatkäiguga sõita ;) Mul on mingi halb harjumus tekkinud, et ma käin kog

Marie ostis endale elus esimese auto – Ford Taurus 1995, pikema kerega ja valget värvi. Läksin siis mehhiklasega, kes meid sõidutas autot üle vaatama. Proovisõiduga jõudsin ühe mustanahalise mehhaaniku juurde, kes väristas auto läbi ja arvas, et käib kah. See nädal sain endae ühe kliendi, kelle mees on kätega ravitseja, kui suve lõpus mu kondid on paigast ära, siis tean, kuhu minna. See nädal siis joppas oma raamatumüügikarjääri nn parim nädal sel suvel, kuigi ma kõik päevad võitlesin endaga, et teeksin ikka intensiivselt tööd. Kes tahab võib mulle meilie motivatsiooni saata ehk siis mingeid lühikesi anekdoote. Tänks Saile, sain su kirja kätte, väga nunnu oli. Alguses mõtlesin, et kes see küll Viljandist on :D See nädal sai ka nautida päraslõunaseid äikesetorme. Sain eile õhtul ka ühelt emalt värskelt põllult korjatud melonit. Meie pere on Kanadas ekskursioonil praegu ja siis üks tädi on siin koerahooldajaks ning ta täiega nuumab meid sööma. Ah jaa see nädal sain ka veits v

Marie ostis endale elus esimese auto – Ford Taurus 1995, pikema kerega ja valget värvi. Läksin siis mehhiklasega, kes meid sõidutas autot üle vaatama. Proovisõiduga jõudsin ühe mustanahalise mehhaaniku juurde, kes väristas auto läbi ja arvas, et käib kah. See nädal sain endae ühe kliendi, kelle mees on kätega ravitseja, kui suve lõpus mu kondid on paigast ära, siis tean, kuhu minna. See nädal siis joppas oma raamatumüügikarjääri nn parim nädal sel suvel, kuigi ma kõik päevad võitlesin endaga, et teeksin ikka intensiivselt tööd. Kes tahab võib mulle meilie motivatsiooni saata ehk siis mingeid lühikesi anekdoote. Tänks Saile, sain su kirja kätte, väga nunnu oli. Alguses mõtlesin, et kes see küll Viljandist on :D See nädal sai ka nautida päraslõunaseid äikesetorme. Sain eile õhtul ka ühelt emalt värskelt põllult korjatud melonit. Meie pere on Kanadas ekskursioonil praegu ja siis üks tädi on siin koerahooldajaks ning ta täiega nuumab meid sööma. Ah jaa see nädal sain ka veits v

Jess. Me saime sõidu pühapäevamiitingule. Jälle tülitasime neid ristiusulisi heatahtlikke kiirtee ääres, mõni ristiusuline ei vaevunudki akend avama :D Kuid üks armas meksiklane, kes tahtis päevaks Columbiasse tsillima minna. Not tuu mutš luck :D Oleks, ma siis räägin nats oma nädalast ka. Palav oli, täiega palav oli. Mingi 40 kraadi ja siin rejectionidega kitsid ei olda ehk väga airconditioni nautima ei kutsuta. See nädal lõpetasin otsaga maisipõldude vahel. Nagu see õudukas – Signs (vist oli nii). Kohtasin ka omavanuseid kahelapse emasid – vist olen juba hiljaks jäänud. Üks päev tantsis üks tüdruk väljas muusika saatel ja ma läksin talle ligi, et küsida, kus lapsed elavad ja ta hakkas mulle pläkutama seda juttu, mida tavaliselt need wanna beed So you think you can danceis räägivad. Sel kolmapäeval oli siis ka 4. July ehk usas vaba päev. Me dekoreerisime ka Heliga oma rattad ära ja ostsime usa lipu pildiga särgid. See püha võrdus siis ilutulestikuga siin kandis. Oma nä