Nädal 3

See kord ma enam ei kulutanud õhtuti aega kirjutamise peale. See nädal oli alguses isegi veidike külm, kuid see eest kaks viimast päeva olid nii nii palavad, et anna kas või otsad. Ma olin põhimõtteliselt voolav higimasin. Sellistel hetkedel ajas ikka päris närvi, kui keegi ütles, et kle meil pole praegu aega, ma pean lapse kusagilt peale võtma, ema on dušši all, emal on kõhugripp, me just lähme välja jne ühesõnaga ei saa külma konditsioneeriparadiisi siseneda. Eile siis sain endale jälle uue jalgratta. Nimelt olin soojauimane ja üks auto ka ei olnud just kõigetähelepanelikum ja mu esiratas jäi autoalla. Minuga midagi ei juhtunud, kuid nad ostsid mulle uue jalgratta mingi 380 dollarit. Parem kui eelmine.

Rikkuritega on ikka tore siin äri ajada, kui nad on huvitatud. Lihtsalt kirjutavad sulle täissummas tšeki ja voliaa, ei mingeid payment planne. Nii tuligi ära ka mu “raamatumüügikarjääri” parim päev :D

See nädal täienes ka mu sõnavara. Sain teada, mida tähendab disiesed (surnud). Seda oli ühe naise mees ja siis ma küsisin, et mida see tähendab ja ta vastas – He is dead! I felt so bad after that, but we both actually started to laugh. Mida põnevat siis veel?! – Kohtasin ka britte, kes olid siia elama asunud. Sain kuulda briti aktsent vahelduseks. Siin on päris palju peresid ka Pakistanist, Indiast, Columbiast, Meksikost, Peruust jne. Täna hittisime Heliga pensukast jälle küüti Columbiasse, kuid õnneks sain meie sõpsi Lennoni kätte ja oleme praegu teel. Äkki see kord ei jää hiljaks, ega ei pea maksma – loota võib ;)