Läheb külmaks.
Ma alguses mõtlesin, et kirjutaks inglise keeles - saan harjutada esseedeks siin, kuid mul pea nii sooda, et ma ei suuda sõnu välja mõelda. Nädal siis märksõnades.
Uriini proov ehk arsti juurde registreerimine.
Tegelikult täitsin ankeedi juba esimesel nädalal, kui Londoni jõudsin, aga ei ole mahti saanud ja seal alati pikad järjekorrad. Nii sattusin sinna lõunapausil ja jäin ootama. Midagi erilist ei olnudki, anti tops kätte ja siis pissi sisse. Nad vist kontrollisid minegid haigusi. Kui tahad, siis võid tasuta ka HIV testi saada teha ning mingit vaktsiini ka, ma ei te, kas olengi selle vastu vaktsineeritud.
Financial Times
Ma regasin ennast sellisele üritusele, kus pidi nädala jooksul iga päev lugema Financial Time'i ja siis toimus esmaspäeval arutelu Bank of America Meryl Lynchi kahe töötajaga. Ainult 20 kiiremat saidja mina nende hulgas. Ma ei saanud alguses aru, milles see üritus tegelikult üldse seisneb ja kui aus olla siis mul ei olnud aega neid lehti teatud ajal korjama minna ka. Ja siis ndl avastasin, et oh seda rõõmu, ma oleks saanud iga päev ka netist lugeda, sest UCLi õpilastele on tasuta juurdepääs :D Õnneks elasin selle ürituse nii üle, et jäin kuulaja rolli nautima. Kujutate ette, et te töötate sellises kohas, et tööpäevad on kogu aeg 6.45am kuni 6+pm ja vahest ei joogi, et pole aega vetsus käia. Jutt käib siis Londoni tradijatest, kes peavad sammu pidama oma Usa ja Hong Kongi ametivendadega.
Skyfall London premier
Toimus see siis Hyde pargi lähedal Royal Albert Hallis. Kui Marie ja ülejäänud (Michell ja ta toakaaslane kahe kursavennaga) metrooga kohale jõudsid, siis oli juba kõik head kohad võetud. Seal kõrval oli Empirial college ehk siis selle kooli üliõpilased said vaadet nautida otse klassiruumide akendest. Me saime ühest turvast mööda nii, et näitasime UCLi ID, kuid teine ei läinud õnge, ainult Michellil õnnestus kahe silma vahele jääda. Vaatepostiks siis koht, kus kõik kuulsused oma autodega kohale jõudsid ja autost väljusid. Fännid ikka karjusid oma lemmikute nimesid ja autogrammide jaoks oli välja prinditud iga tegelaskuju pilt, millele alkirja küsiti. Ja küll ikka karjuti Ben, Ben, Ben... Peal 007 tegelaskujude nägin ka Naomi Campbelli ja siis X-faktori posid hullutasid teenekaid. No kuulsusi seal oli, kuid ma olen selles valdkonnas maha jäänud. Muidu, kui sul piisavalt palju raha oli, siis said ka pileti osta. Päris palju inimesi luusis seal pallikleitidega ringi ootamas aega, kuna sisse saab.
Akadeemiline test UK moodi
Meil oli siin võimalik ka teha Bloomsbury akadeemilits testi, mis oli rohkem suunatud investeerimipangandusse. Ei puudunud ka mata, verbal skills, modeling ja üldine töö eetika. Kestis siis 3 tundi arvutis, mille jooksul mu aju hakkas ikka hoolega kärssama. Natuke alla poole vastustest panin huupi, sest ma lihtsalt ei jõudnud keskenduda. Päris tore oli vahepeal, kui vastust teadsid. Mu tulemus langes sinna keskmise kanti, kuid loodan, et kuhu iganes ma ka ei tahaks tulevikus tööle minna, tööandjad ei vaata neid tulemusi. Kõige parem vist oli ametite poolest investment banking. Ja kui peaks tahtmine testi uuesti teha, siis tuleb 50 dollarit maksta.
Tasuta kolmekäiguline õhusöök + vein
London on ikka kõigi võimaluste keskus. Suurdel firmadel on omad töötajad, kes tegelevad ekstra ülikoolidest tudengite värbamisega ja investeerimismaastikule on naised alati oodatud, või vähemalt hetkel ja selle nimel siis saime õhtusöögi ühes panganduslinnaosa pubis-restoranis. Ehk siis sõime ja samal ajal saime Bank of America Meryil Lynchi naistöötajatega rääkida ja igasuguseid küsimusi küsida. Täitsa hea söök oli. Menüü pealt vaadates oli koguväärtus 23 naela + veel joodud vein. Haloo, te võiksite ka Eestisse tulla.
Stonehedge and Salisbury
Minu kultuurne reis. Mõtlesin, et kui juba Inglismaal olla, et siis võiks ka need kuulsad kivid üle vaadata. Hea, et ma ikka lõpuks otsustasin endale mingi soojema jope osta (kõige odavam Primarkis, mis leidsin :D), sest ilm oli nii tuuline ja külm, kuid vähemalt päike paistis. Rotid eestlased nagu oleme, ei hakanud piletit ostma, vaid viskasime kividele aia tagant silma.
Kes tahtsid, said jala Stonehedgist Salisbury matkata, kuid ilm oli rõve ja jätsin vahele. Salisbury oli siis selline väike armas linnake. Kolasime seal nii sama tänaval ringi ja kõigepealt otsisime söögikohta. Sain ka tunda briti abivalmidust, kui meie otsijalike pilkude peale üks naine küsis, et kas oleme eksinud :D Maandusime siis ühes Hispaania restoranis. Ja ettekandja oli Poolast pärit, siin juba 5a elanud. Seal oli ka Poundland ehk kõik asjad olid ainult 1 pound. Miks ma kohe alguses ei tulnud sellise poe peale. Sain endal lõpuks soetatud lusika, noa ja kahvli. Siia maani olen läbi ajanud plastmassist :D
Running to the beat London half maraton
Öösel keerati kella. Ma küsisin oma ruumilt üle ja ta alguses ütles, et see toimub järgmine ndl, aga siis palusin ikka Londonit mitte USAt vaadata :D Hommikul oli küll selline tunne, et ei tea, kas minna või mitte, sest mul oli nina nii kinni. Ja kui metroojaama liikusin, siis ega ilm just soe ei olnud. Toimus see O2 arenal North Greenwitchis ehk sain siis metrooga sõita. Alguses pidin oma stardipaki üles korjama, sest välismaalastele ei saadetud koju. Iga osavõtja sai siis särgi, kus oli peale juba trükitud osavõtja nr. Sisejalkastaadionil oli pakihoid. Kilekotti ei saanud ja pidid ise oma riided kuidagi sinna ära mahutama. Ütlen veel, et täiega külm ja tuuline oli. Ma panin jooksu särgile veel tressipluusi ja kõrg kaelusega tšempri alla. Mõni hull ikka seal lühikeste varukatega. Väga lahe oli näha, et siin nii paljud jooksevad heategevuse nimel, meil rohkem lihtsalt mingi ettevõtte töötajad. Piit ikka paneb jalad kiiremini liikuma - ehk siis päris mõnna oli, kui DJ olid erinevates raja kohtades. Pealaval siis DJ Fresh (sulle Martin pühendan). Veepunktid olid ja siis kahes kohas sai ka poweraidi ja veel terve pudeli. Missugune raiskamine, sest arvata on, et enamik jooksjaid võtab ainult paar lonksu ja siis viskab minem. Lõpus sai ikka medali ka. Nii tore, et kollane oli selle aasta jooksu värv. Kahjuks lõpus süüa ei saanud. Halb oli veel see, et jooksjaid oli nii palju 18500, et vahepeal koperdas keegi sul jalus ja lõpus ei saanud ka korralikult spurtida. Tee oli miilidse 13,1 ja ma poole jooksu pealt hakkasin mõtlema, et kui pikk see maa ikka on. Nõme oli, et lõpus ei olnud nt 500m veel, 250m veel ja siis ei teadnud, kuna täpselt võiks kiirendada. Registreerimisel pidi panema umbes aja, kaua jooksed ja ma valisin vahemiku 1.40-2, selle järgi said endale stardinr. Ja oh seda imet, minu aeg oli 1:59:57 hahah. Keskmisest jooksjast 6mintsa kiirem, keskmisest naisest 15 mintsa kiirem ja keskmisest mehest 2 mintsa aglasem =)
(http://www.runtothebeat.co.uk/relive-your-run, sisesta nr 8785 - mu kunagine panga pin kood, kui 1 nr ära vahetada, saad mu vahepunktide aegu vaadata kaardilt)
Uriini proov ehk arsti juurde registreerimine.
Tegelikult täitsin ankeedi juba esimesel nädalal, kui Londoni jõudsin, aga ei ole mahti saanud ja seal alati pikad järjekorrad. Nii sattusin sinna lõunapausil ja jäin ootama. Midagi erilist ei olnudki, anti tops kätte ja siis pissi sisse. Nad vist kontrollisid minegid haigusi. Kui tahad, siis võid tasuta ka HIV testi saada teha ning mingit vaktsiini ka, ma ei te, kas olengi selle vastu vaktsineeritud.
Financial Times
Ma regasin ennast sellisele üritusele, kus pidi nädala jooksul iga päev lugema Financial Time'i ja siis toimus esmaspäeval arutelu Bank of America Meryl Lynchi kahe töötajaga. Ainult 20 kiiremat saidja mina nende hulgas. Ma ei saanud alguses aru, milles see üritus tegelikult üldse seisneb ja kui aus olla siis mul ei olnud aega neid lehti teatud ajal korjama minna ka. Ja siis ndl avastasin, et oh seda rõõmu, ma oleks saanud iga päev ka netist lugeda, sest UCLi õpilastele on tasuta juurdepääs :D Õnneks elasin selle ürituse nii üle, et jäin kuulaja rolli nautima. Kujutate ette, et te töötate sellises kohas, et tööpäevad on kogu aeg 6.45am kuni 6+pm ja vahest ei joogi, et pole aega vetsus käia. Jutt käib siis Londoni tradijatest, kes peavad sammu pidama oma Usa ja Hong Kongi ametivendadega.
Skyfall London premier
Minu ruumi silmarõõm, Mr Ben (ta käis siin kinos Skyfalli vaatamas, rikkur, sest pilet 12 naela)
Toimus see siis Hyde pargi lähedal Royal Albert Hallis. Kui Marie ja ülejäänud (Michell ja ta toakaaslane kahe kursavennaga) metrooga kohale jõudsid, siis oli juba kõik head kohad võetud. Seal kõrval oli Empirial college ehk siis selle kooli üliõpilased said vaadet nautida otse klassiruumide akendest. Me saime ühest turvast mööda nii, et näitasime UCLi ID, kuid teine ei läinud õnge, ainult Michellil õnnestus kahe silma vahele jääda. Vaatepostiks siis koht, kus kõik kuulsused oma autodega kohale jõudsid ja autost väljusid. Fännid ikka karjusid oma lemmikute nimesid ja autogrammide jaoks oli välja prinditud iga tegelaskuju pilt, millele alkirja küsiti. Ja küll ikka karjuti Ben, Ben, Ben... Peal 007 tegelaskujude nägin ka Naomi Campbelli ja siis X-faktori posid hullutasid teenekaid. No kuulsusi seal oli, kuid ma olen selles valdkonnas maha jäänud. Muidu, kui sul piisavalt palju raha oli, siis said ka pileti osta. Päris palju inimesi luusis seal pallikleitidega ringi ootamas aega, kuna sisse saab.
Akadeemiline test UK moodi
Meil oli siin võimalik ka teha Bloomsbury akadeemilits testi, mis oli rohkem suunatud investeerimipangandusse. Ei puudunud ka mata, verbal skills, modeling ja üldine töö eetika. Kestis siis 3 tundi arvutis, mille jooksul mu aju hakkas ikka hoolega kärssama. Natuke alla poole vastustest panin huupi, sest ma lihtsalt ei jõudnud keskenduda. Päris tore oli vahepeal, kui vastust teadsid. Mu tulemus langes sinna keskmise kanti, kuid loodan, et kuhu iganes ma ka ei tahaks tulevikus tööle minna, tööandjad ei vaata neid tulemusi. Kõige parem vist oli ametite poolest investment banking. Ja kui peaks tahtmine testi uuesti teha, siis tuleb 50 dollarit maksta.
Tasuta kolmekäiguline õhusöök + vein
London on ikka kõigi võimaluste keskus. Suurdel firmadel on omad töötajad, kes tegelevad ekstra ülikoolidest tudengite värbamisega ja investeerimismaastikule on naised alati oodatud, või vähemalt hetkel ja selle nimel siis saime õhtusöögi ühes panganduslinnaosa pubis-restoranis. Ehk siis sõime ja samal ajal saime Bank of America Meryil Lynchi naistöötajatega rääkida ja igasuguseid küsimusi küsida. Täitsa hea söök oli. Menüü pealt vaadates oli koguväärtus 23 naela + veel joodud vein. Haloo, te võiksite ka Eestisse tulla.
Stonehedge and Salisbury
Minu kultuurne reis. Mõtlesin, et kui juba Inglismaal olla, et siis võiks ka need kuulsad kivid üle vaadata. Hea, et ma ikka lõpuks otsustasin endale mingi soojema jope osta (kõige odavam Primarkis, mis leidsin :D), sest ilm oli nii tuuline ja külm, kuid vähemalt päike paistis. Rotid eestlased nagu oleme, ei hakanud piletit ostma, vaid viskasime kividele aia tagant silma.
Kes tahtsid, said jala Stonehedgist Salisbury matkata, kuid ilm oli rõve ja jätsin vahele. Salisbury oli siis selline väike armas linnake. Kolasime seal nii sama tänaval ringi ja kõigepealt otsisime söögikohta. Sain ka tunda briti abivalmidust, kui meie otsijalike pilkude peale üks naine küsis, et kas oleme eksinud :D Maandusime siis ühes Hispaania restoranis. Ja ettekandja oli Poolast pärit, siin juba 5a elanud. Seal oli ka Poundland ehk kõik asjad olid ainult 1 pound. Miks ma kohe alguses ei tulnud sellise poe peale. Sain endal lõpuks soetatud lusika, noa ja kahvli. Siia maani olen läbi ajanud plastmassist :D
USA ei asugi väga kaugel.
Sügis on ka siia kohale jõudnud. Õnneks lund veel ei saja, siis ma peaksin endale ka talvesaapad ostma.
Tänavamuusikud - lõbustajad.
Põhiline vaatamisväärsus oli siis Salisbury katedraal, mis nägi sama nunnu, kui kõik inglise katedraalid. Gooti stiil oli vist. Ühest pagariärist sai ka brownikoogike äritud. Siin juba piparkoogid ja Halloween on peamine teema siiski. Isegi mannekeenidele on poe vaateakendel kolli maskid pähe pantud :D
Running to the beat London half maraton
(http://www.runtothebeat.co.uk/relive-your-run, sisesta nr 8785 - mu kunagine panga pin kood, kui 1 nr ära vahetada, saad mu vahepunktide aegu vaadata kaardilt)
Comments