Nädal 10: Pekingit külastamas

Esmaspäev: hommik Shanghai loomaaias, õhtu kiirrongis

Me ärkasime juba varahommikul üles, et jõuda hommikusele rongile, kuid oh üllatust. Kõik piletid olid välja müüdud ja saime alles lõunapaiku rongipiletid. Nii oli valida, kas lähme 1.5h kaugusele koju tagasi või kolame niisama 6h ringi. Valisime teise variandi. Rongijaamas oli pakihoid ilusti olemas ja panime oma kotid sinna. Mul tuli hea mõte minna Shanghai loomaaeda, mis asus paari metroopeatuse lähedal. Kuigi ma olen suht palju erinevates riikides loomaaias käinud, siis suhtusin alguses natuke umbusklikult ja otsustavaks sai pandade nägemise soov. Kuid ma ei pidanud pettuma. Üks lemmikumaid loomaaedu, kus ma olen käinud. Loomad ei tundunud niivõrd puuris kinni olevat, vaid sulandusid päris hästi ümbritsevasse keskkonda ja tunne oli rohkem nagu jalutaks pargis ringi.

Linnuke

Tiigrike

Pingviinikesed

Loomaaed oli päris hästi ka üles ehitatud ja organiseeritud. Kõige naljakam oli see, et kõlaritest lasti klassikalist muusikat igal sammul ehk linnulaulu kuulamisest ei tulnud midagi välja. Eesmärk oli vist loomade rahustamine äkki. Nägin siis nii flamingosid, valget leopardi, lõvi, pingviine, igasuguseid papagoisid, pandasid jne. Minu lemmikuks osutusid siiski ahvid ja gorillad, neid oli ülipõnev jälgida. Nagu ikka osutusin ka mina külastajatele huvitavaks pildistamisobjektiks, oleks vist pidanud ka endale sinna puuri hankima ja siis saaksid kõik inimesed rahus minuga pilti teha :D

Hiina lapsed näitasid näpuga minu peale ja ütlesid hiina keeles “välismaalane” :D

Shanghais on mitu rongijaama ja see, kus me olime, oli päris suur ja hästi lihtsalt organiseeritud. Alguses vaatasin, et tabloo ainult hiina keeles, kuid vaheldumisi oli ka inglise keeles. Valisime siis kiireima rongi, mida kutsutakse pullet rain ehk rong nagu kuul. Ülimugav, jalgadel oli kolm korda nii palju ruumi, kui tavalises rongis ja kihutas 302km/h ehk vahemaa Shanghai ja Pekingi vahel 1200km läbisime kusagil 5h, kuna vahepeal olid ka peatused. Lihtsalt ülimõnus, sai tasuta ka kuuma vett ja WC oli poti ja WC paberiga. Meie kõrval istus üks väike tüdruk, kes oli üliarmas ja tahtis kogu aeg tähelepanu saada ja siis kogu aeg sikutas sind :D Lõpuks jõudsime ilusti kohale ja hostel ei olnud ka väga kaugel, kusagil 40 minutit võttis aega, et sinna jõuda.

Ööbisime siis ühes hostelis, kus kuus inimest jagasid tuba ja ühe öö eest maksime 63RMBd ehk kusagil 8 eurot. Üks tüüp oli Tšiilist ja ta põhimõtteliselt elas seal, kuna tegi oma praktikat Tšiili saatkonnas. Samuti viibis seal ühe öö üks seljakotirändur UKst, Rootsist ja siis üks naine Kanadast, kes tegelikult elab kusagil Pekingi lähedal ja töötab seal, kuid saab varsti koju Kanadasse tagasi minna. Suhteliselt ok oli, inimesed arvestasid üksteisega ja keegi ei lällanud öösel ehk sai rahulikult magada. Ma magasin üleval naris ehk minuni ei jõudnud mõne “juustude” hais :D Pesemisruum ja WC oli ka ok, föön, WC paber ja pott olemas. Alumisel korrusel oli ka wifi ja piljard, suht mõnus õhkkond.

Räägin kohe ära ühe õhtu loo, kui seal piljardi juures netis passisime. Nimelt ühed prantslased mängisid piljardit ja natuke vintis tüüp Pakistanist küsis, kas nad on venelased, kuna tema arvates rääkisid nad vene keeles :D Kuuldes, et tegemist ikka prantslastega, hiilgas ta oma prantsuse keele oskusega ja tutvustas ainukest prantsuse keelset sõna, mida ta teadis “hola!” :D:D Meie jaoks langes ta IQ küll kolinal, kuid tegelikult oli tegemist ühe sõbraliku kutiga.

Teisipäev: Forbidden city ja mõned lähedal asuvad kohad.

Hommikul saime mõnusalt magada ja siis asusime turiste mängima. Esimesena võtsime suuna Tiananmeni väljakule, mis asub forbidden city ees ja seal ilutseb ilusti Hiina lipp ja Mao portree.

Mao suurimad armastajad mütsipeolt :D

Inimesed seisid väga pikas järjekorras, et pääseda Forbidden citysse, kuid me ei tundnud erilist soovi seal seista ja nii lihtsalt jalutasime ringi. Õnnelikul kombel sattusime külgmise sissekäigu juurde ja tuli välja, et sealt kaudu saab ka Forbidden linna. Nimi on selline, sest see linn oli pikka aega tavainimestele keelatud. Nägime siis hulganisti igasuguseid templeid ja minust väga mingit ajaloolise tausta uurijat ei ole, kuigi võtsime heligiidi. See ei olnud just kõige parem ja seetõttu ma ei investeerinud sellese üheski teises kohas.

Forbidden city

Sellised ajaloolised kohad on populaarsed paarikeste seas piltide tegemiseks

Pärast linna külastamist otsisime kõrvalise tänava lõunatamiseks. Pean tunnistama, et mulle meeldib Pekingi tänavatoit palju rohkem, seal saab häid pannkooke, mida Shanghais ei ole kohanud. Vb ka selle pärast, et ma Shanghais väga ei söö tänava toitu :D Samuti on Pekingis iga nurga peal avalikud vetsud ehk ei pea muret tundma ning nad on suht OK. Erinevustest veel nii palju, et inimesed on metroos palju viisakamad ja vanematele inimestele pakutakse isegi istet, vb pealinna värk :D Samas metroo on väiksem kui Shanghais. Ka tänavatel ei lase jalgratturid, mopeedid ja autod nii palju signaali. Mainin kohe ära, et mulle meeldib Shanghai rohkem kui Peking, sest peale nende kultuuriliste vaatamisväärsuste ei ole seal enam midagi erilist, seda Forbidden cityt ei taha ju iga päev külastada, kuid Pudongi pilvelõhkujate vaatamisest küll küllalt ei saa :D Ilm oli Pekingis muidugi väga soe, kusagil 30 kraadi ligidal, kuid õhusaaste varjas taevast päris hoolega. Inimesed üllataval kombel ei kandnud väga maske ja Shanghais kantakse isegi rohkem. Ma panin ühe korra maski ette ja see oli rongis haisu vältimiseks :D Pekingis oli ka rohkem turisti tunne ning vaatamisväärsuste juures eriti, kuna seal müüdi ka igasuguseid suveniire. Shanghais väga sellist asja ei ole.

Pärast lõunasööki liikusime Jinghan parki, kus oli palju lilli ja üleval mäe otsas väike tempel, kust avanes ilus vaade Forbidden cityle. Me hoidisime raha piletite pealt kokku, kuna kauplesime endale alati õpilaste piletid oma üliõpilaspiletiga. Ainult ühest kohast ei antud. Pärast parki kauplesime endale rattatakso, mis sõidutas meid Qianhai järve äärde, kus asuvad baarid. Jalutasime seal ringi ja ma proovisin ka Pekingi jogurti ära. Nagu ülihea, nad müüvad jogurtit siin, ma nii hullult tunnen jogurtist Shanghais puudust.

Kolmapäev – The Great Wall

Otsustasime seda maagilist kohta minna külastama omal käel ja kohaliku soovitusel võtsime ette lähima koha nimega Badalin. Säästsime sellega hea 10 eurot, sest rongipilet sinna ja tagasi oli kusagil 2 eurot :D Kuigi sinna minnes oli rong täis ja isusime põrandal, kuid tagasi tulles see-eest sain kolme pingi peal laiutada ja samuti jalgadel oli väga palju ruumi.

Kohustuslik pilt Hiina müüril

Ja olingi Hiina müüril, vau, ma ei osanud uneski näha 2 aastat tagasi, et kunagi seda kohta külastan. Kõmpisime seal siis nats ringi ja ega see midagi nii lihtne ole, trepid on päris järsud. Paljudele tegelikult ei meeldi seda osa Hiina müürist külastada, kuna see tundub liiga turistikas, kuid meile, kui seal on ka palju hiinlasi, on rohkem kohalik atraktsioon :D Tagasi rongijaama jõudes selgus, et rong läheb alles tunni aja pärast ja nii istusime väljas ning tegime natuke lihaseid ning nautisime päikest ;)

Lõpuks see Hiina müür

Tagasi Pekingi jõudes külastasime kaubanduskeskust ja kiikasime restorani, millel nimeks oli The Doilet Restaurant ehk kõik söögid olid reserveeritud kas siis WC potist või meenutasid junni.

Modern Doilet restauranti reklaam

Sizzler asub Pekingis igatahes neljandal korrusel :D

Väga isuäratav ei tundunud just :D Õhtul saime linnas ka teiste vahetustudengitega kokku ning sattusime söögiturule, kus oli võimalik soovijatel igasuguseid olluseid proovida mardikatest, konnadest igasuguste ussideni. Ma avastasin, et siin kooli sööklas on ka ühe söögi sees olnud kalmaar, mida ma olen teadmatuses söönud. Ma ei olnud nii julge, et proovida.

Valik siis igasuguseid olluseid, valikus teine oli siis kooli sööklas.

Neljapäev – Summer Place Palace ja muud kohad

Kohe hommikul siis Summer Place Palace ja pakistaanlane tahtis ka kaasa tulla, kuigi ta põhimõtteliselt alles jõudis peolt tagasi ja oli veel veits täis :D Pekingi metroo on odavam ehk iga sõit on 2 RMBd, vahet pole, kus kohas väljud ja metroo kaardiga on bussipilet 0.4 RMBd. Samuti on seal 1 RMB paberrahana, mis on haruldus Shanghais. Koht oli väga ilus ja minu lemmik ehk kui ma kunagi tagasi peaksin Pekingi sattuma, siis seda tahaks uuesti külastada. Tegemist on siis ühe suure järvega, mille kaldal on hooned, mäe otsas tempel ja külastajatel on võimalik seal paadiga ringi sõita. Parim koht on seal lihtsalt järve kaldal kivi peal istuda ja ümbrust jälgida. Muidugi väiksema õhusaaste korral oleks vaade parem. Koht asub natuke kesklinnast eemal ehk pärast tuli jälle linna tagasi liikuda metrooga.

Draakoni laevuke Summer Place Palacis

Pärastlõunaks jäi Lama templi külastus, kus on mitu järjestikust templit, mille sees on erinevad Buddha kujud ja viimases templis on hiiglaslik Buddha kuju.

Üks Lama templist

Samuti üks väga lahe koht. Jalutuskäigu kaugusel oli Bell Tower ja Drum Tower ning viimases sai ka trummimängu etteastet kuulata. Need trummid olid ikka päris suured.

Vaade Drum Towerile

Õhtusse mahtus Song Qingli endise elukoha külastus. Ma siiamaani ei ole jõudnud googeldada, kes ta täpselt oli, kuid elukoht oli päris kena, vähe turiste ja nägi ka kohalikku 20ndate mööblit ja riietust. Kuna 4 päeva on viisavaba Pekingis, siis enamik turiste on põhilistes vaatamisväärsusi ummistamas ja natuke kõrvalisemates kohtades saab rahulikult olla.

Õhtusse mahtus veel Beihai pargi külastus, mis oli ka ülimõnus, rahulik ja ilus, sai kena päikseloojangut sudusse nautida :D

Armsad sillad Beihai pargis

Tagasi väljakule liikudes oli soov jälgida lipu langetamist päikeseloojangul, kuid päike oli juba loojunud. See-eest torkas väljakul silma Hiina lipu kõrval Taani lipp ning vist oli mingi tähtis nina visiidil. Seetõttu tiirutasid väljakul politseibussid ringi ja ajasid inimesi sealt ära, samuti marssisid sõdurid igal pool oma positsioonidele, nagu ülinaljakas :D Õhtu istumine toimus teiste välistudengite hostelis, kus selgus et vodka mahlaga on poole odavam kui pudel õlut.

Reede – Tempel of Heaven ja Eesti saatkond

Reede oli siis see hommik, kus sai kauem magada. Alguses ostsin rongijaamast tagasisõidu rongipileti ja pärast seda suutsin minna vales suunas liikuva metroo peale ning siis millegipärast ühes peatuses aeti kõik välja ehk väga segane ja ma ekslesin ühe väikse eksituse pärast kusagil tund aega, kuid vähemalt nägi Pekingi äärelinna ja siin pole üldse kõrgeid elumaju.

Tempel of Heaven oli ka väga kena, järjestikku oli tempel, tempel ja siis ringikujuline altar, mille keskel pidi kuulma, kui räägid, igasse nurka. Seal pargis oli väga mõnus ja rahulik ning seetõttu oli hea visata lihtsalt kõrvalises vaikses kohas tooli peale pikali ja uinuda linnulaulu saatel, hea ja rahulik ning tunne oli nagu metsas, loota võib, et sealsete hiiede vahel oli ka puhtam õhk.

Temple of heaven

Kuna kohtasin Eesti suursaadikut Shanhais ja ta kutsus Pekingis Eesti saatkonda külastama, siis helistasin sinna. Muidugi oleks võinud varem ette teatada, kuid unustasin ja turisti mängimisega olin nii hõivatud. Õnneks olid nad suurest töökoormusest hoolimata nõus mind vastu võtma. Saatkonna uus hoone asub USA saatkonna lähedal ja teel sinna läbisin USA saatkonna ees oleva tänava, mis oli tegelikult mõlemast otsast värava ja valvava sõduriga piiratud, kuid imelikul kombel avas see sõdur ilma küsimata mulle värava. Ka Eesti saatkonna juures on sõdur. Tegemist on eraldi majaga, millel on suur rõdu ja aed ning väidetavalt saab seal olema ka mõne töötaja eluruumid. Kuna suursaadik oli just Vietnamist tagasi tulnud ja väga kiire, siis tutvustas mulle pooleliolevat maja üks teine Eesti diplomaat. Kokku oli ruumis 4 eestlast ehk ma ei olnud tükk aega nii palju eestlasi koos näinud :D Maja oli väga lahe ning alumisel korrusel oli klaasist vahesein, kuhu olid peale graveeritud Eesti nimed.

Ainuke lahe kõrghoone Pekingis, nimeks vist külakeeli aluspüksid, kui ma ei eksi.

Leidsin sellise restorani, Kaka – hea kodulinna söök vmt :D ei kutsunud väga sööma

Laupäev – jalutuskäik muuseumis ja antiikturul

Ka laupäev sai rahulikult võetud. Kuna Capital muuseum oli tasuta ja üks suurimaid terves Hiinas, siis tuli seda külastada. Kaasas pidi olema ainult pass. Väljapanekud olid sama laadi, mis Shanghai muuseumis (iidsed Hiina kujud, vaasid, buddad, mõned maketid...) kuid hoone oli arhitektuuriliselt väga lahe. Pilk sai peale heidetud ka Pekingi linnamüürile, kuid kuna vaatamisväärsustest oli juba suht kõrini, siis sisse ei viitsinud minna. Samuti olid need pikad kõndimise päevad hakanud tundma andma mu seljale – vanadus vist ja nõgusselgsus :D

Capital museum

Ikkagi kiikasin antiikturule enne selle kinnipanekut ja seal ikka müüdi igast antiikset Hiina staffi, mida süda ei ihkaks. Lisaks tüüpilistele suveniiridele oli võimalik soetada maale, vaase ja isegi hiiglaslik Buddha kuju oma aeda või koju.

Kuna kell oli juba hiline ja seda hakati sulgema, siis väga põhjalikult ei jõudnud seda suurt turgu läbi uurida.

Selliseid kujusid küll pagasisse ei saa panna.

Peking on Venemaale lähemal ja seetõttu on ühes piirkonnas isegi venekeelsed nimed poodidel ja baaridel, tegemist on vist venelaste linnaosaga.

Vene keel, inglise keel, hiina keel – kõigile selge, millega tegemist

Pühapäev – fake market ja tagasitulek

Pühapäeva hommikul tahtsin tagasi minna fake turule, mis erines Shanghai omadest parema kvaliteedi ja organiseerituse poolest. Ja kui Shanghais on väga IN kanda New Balance vabaaja jalatseid, siis Pekingis on teemaks Nike ja seetõttu müüakse seal ka fake Nike riideid ja jalanõusid. Ma ärisin endale Nike jooksujaki 14 euro eest, alghinnaks pakkus onu mingi 40 euro ringi, kuid mul ei olnud nii palju sularahagi alles. Peab ikka veel harjutama, mul ei ole veel seda külma närvi väga madalat hinda kaubelda, kuid minema jalutamine aitab alati, raskem on seda teha ainult siis, kui sulle miski meeldib. Sattusin ka tavalisele riideturule, kus imekombel lubati ka enne ostmist proovida, jutt käib siis seelikust. Kuna hiinlannad on nii klibud ja ma kandsin vb nende suuruses riideid kuuendas klassis, siis ilutseb kõigil mulle parajatel riietel märk L :D Müüjanna oskas isegi inglise keelt, neid kõige vajalikumaid sõnu beautiful and sexy XD Kuidas siis muidu ja pidi ära ostma.

Rong oli jälle kiirusega 305km/h ja sõidu ajal näidati sealt telekast juhuslikke videoklippe. Sattusin vaatama naistekandmist ning kahtlustasin, et seal ka mõned eestlased võistlevad, sest seda peetakse ju eestlaste spordiks ja siis äkki vilksatas üle terve ekraani sini-must-valge lipp nagu milline kokkusattumus, et ma sattusin seda vaatama, sest ma muidu kogu aeg tukkusin seal ning Hiinas selline asi, väga random ikka :D

Pekingi rongijaam (South)