2 nädal: vaikus enne õpinguid

See nädal läks kuidagi vihmaselt, sportlikult ja sotsiaalselt. Päike võiks tihedamini siinset ilmapiiri külastada.

Orientatsioon

Kolmapäeval toimus kauaoodatud orientatsioonipäev, kus lõpuks nägin kõiki teisi välistudengeid, kes sel semestril siin õpivad või internshipi teevad. Kokku on meid umbes 40. Kõige rohkem Rootsist 15 kanti, siis Saksamaalt 10, ka Prantsusmaalt, Iisraelist, üks Austriast, Lõuna-Koreast, loomulikult eestlane, soomlane ja siis üks austraallane. Simae oma tunniplaanid kätte ja selgus, et ma ei peagi nii palju aineid võtma, sest 1 USST credit võrdub 2 meie omaga. Hetkel on liis Hiina keelel, crosscultural communication ja siis operational management. Saime endale ka lõpuks õpilaspiletid kätte.

Näidati kõigile campust ja hooneid, kus loengud toimuvad. Raamatukogu on hiiglaslik (pole sinna veel jõudnud), siis mitu võimlat ja jõusaali. Einestasime ühes sööklas, kus meil oli fancy buffe laud. Taldrikul olid ka krabid, kuid ma ei saanud väga nende söömisega pulkade abil hakkama :D Seal olid ka kirsstomati suurused mandariinid, mis maitsesid üli magusalt ja hästi. Ma suhtlesin ühe hiinlannaga, kes õppis sügisel TTÜs ja suveülikoolis TÜs, oma eesti keele tundidest mäletab ta ainult kahte sõna “õlu” ja “aitäh” :D

Nii kuivatatakse siin riideid.

Jõusaal

Tänu tuurile saime teada, et meie ühikast 2 minuti kaugusel on jõusaal, mida saame teatud kindlatel aegadel tasuta kasutada, ehk siis 15-17 ja 18-20 nädala sees ja siis ennelõunal nädalavahetustel. Proovisime siis roomiga ära. Väga lihtne ülesehitus, ühte suurde ruumi on trenašöörid, 10 jooksulinti, 3 ratast ja 2 stepparit pantud. Ja rahvast oli päris palju nii, et me alguses lihtsalt töllerdasime seal, kuid kohe saime ratastele. Hea on see, et instruktsioonid on inglise keeles. Rattal sõites töötas ainult manual programm. Ja hiinlased olid seal osad teksastega ja oma talvejopedega ehk spordiriietus ei ole must, peaasi, et liigutad end. Puuduvad pesemisvõimalused, selleks lähevad hiinlased kõrval olevasse pesemismajja. Kuid ka seal leidus lihastes jõusaalijõmmi, kuid ma mõistus ei suuda ikkagi sellist valgukoksi-hiinlast väga seedida veel :D

Siin on veel mõned lemmikloomad tänavatel alles, kes muret peaks tundma.

Kui ilus ilm, siis on parem ikka väljas joosta. Seda ma ka roomi eeskujul üks õhtu tegin. Kuid nad ikka jooksevad siin päris aeglaselt staadionil. Hiinlaste jalgpallitreeninguid siinsel kunstmurul on ka põnev jälgida, kui neil sama vorm seljas – kõik on ühesugused.

Staadion, kus tavaliselt ilusa ilmaga jooksen.

Saab ka kossu mängida. Päris populaarne ja korvid ikka tavalise kõrgusega.

Vabariigiaastapäev

Raudselt oodatakse, et ma oleksin siis midagi põnevat teinud, näiteks Eesti lipuga pilvelõhkujate vahel lehvitanud, kuid mul ei ole seda kaasas :D Tegelikult läksime ainult ühte lähedal asuvat kaubanduskeskust tšekkama ja viina ning kartulisalati asemel jõin maasika latet ja sõin doonuti. Mul on viimasel ajal hull saia isu tulnud, kuna siinsest igapäevasest hiina toidus see puudub. Roomi tahtis ka üht kotti osta, kuid meie pangakaardid ei töötanud seal, kuigi suht norm pood oli. See on muidugi taltsutab šoppamist :D

Maasika late ja doonut.

Puuvilju olen siin tänavalt ostnud, palju suuri lette. Kohal on ka maasikad, kuid ootan nende hinna alanemist. Suure kobara banaane saab mingi 1.5 euro eest ja sama maksan õunte hunniku eest. Nii naljakas, et neil õunad letis paberi sisse üks haaval mähitud nagu üli mõttetu. Samuti on võimalik soetada kinkekarbis õunu, mida oleks vast päris lahe külakostiks kommikarbi asemel viia. Täna proovisin ka tänavalt üht pirukat, mille see oli punaste-ubade täidis. Huvitava maitsega, kuid siiski päris hea, värskelt ja soojalt saadud ikka. Kahjuks lootsin, et tegemist on maiustusega :D

Puuviljamarket. Vasakult näha üks haaval kiletatud mandariine.

Student cardile raha laadides sain ka lõpuks siinses sööklas lõunatada. Selle kaardiga saab ka kohalikus väikses poes maksta, mis on päris mugav. Muideks see vitamiinijook, mida Eestis müüakse ja maksab kusagil 2 euro kanti pudel on siin ainult 0.4 eurot, keskmise suurusega pudeli gatereid saab ka 1 euro eest kätte.

Šoppamine

Siiski ei pääsenud sellest, sest vihm teeb oma töö meie jalanõudega. Nii läksime Wujiaochangi kingajahile. See suht suur kaubanduskeskuste ring Walmartiga, kus ma eelmine nädal Petraga käisin söömas. Inglise keelt poemüüjad just väga ei osanud, kuid õnneks mõistsid kehakeelest, et soovin suuremat numbrit proovida. Siin vist 38 ongi suht max number, nende mõõtudes 240. Sain vestmiku abil teada ka, et 3 kuud peaks garantii olema. Kui peaksingi tagasi viima, siis tuleks vast hiinlane seletamiseks kaasa võtta või siis lasta tal kirja panna. Kuid pärast nende kingadega eilset pidutsemist ei tasu vist väga loota, et nad tagasi võetakse :D täna puhastasin neid jala kreemiga – kereem on kreem vast :D Ja täpsustuseks, tegemist ei ole 16cm killeritega, vaid madalate saabastega. Ma siiski ei sooviks siin pilvelõhkujatele konkurentsi pakkuda XD

Igaks juhuks siis läksime sularaha jahile. Automaadid aksepteerisid ilusti meie pagakaarte ja sai inglise keeles raha võtta. SEB võttis ikka teenustasu ka mingi 3 eurot 100 euro kohta. Kuna esmaspäeval lähen elamisluba tegema, siis oli vaja ka dpkumendifotosid. Metroo jaama juures oli automaat ning naise hääle sai ka inglise keelseks panna, väga mugav, kuid oleks võinud ikka ettenägelikult juukseid kammida :D Ma ei teadnud, mis suuruses pilte täpselt vaja on, ning nii saingi lehe 4 suurema ja 8 väiksema pildiga. 2 oli ka üliväiksed, neist ühe panin endale studentcardile :D

Selles kaubanduskeskuses sai ka Hiina Starbucks ära proovitud. Hinnad suht euroopalikud, tall late maksab umbes 3.5 eurot. Siiski otsustasin kakao kasuks, olen siiani pettunud, et mulle vahukoort peale ei pantud – ju siis mõeldi mu figuuri peale :D Jäin ilma pakutavatest väiksest kohvist topsi sees ja koogikesest. Roomi arvates tehti seda selleks, et hiinlasi harjutada kohvi joomisega, sest tundub, et nad tellivad pigem kohvi topsides teed endale ja siis joovad seda, mine sa tea. Starbucksi kevadine tassikolektsioon oli väga armas muidu nagu ka hinnad. Saiajanusest ja hiina toidust veits kopp ees juba, sai Subways käidud. Siiski suutis see lõhn mind maapeale tuua ja meelitada hoopis kõrval olevasse pagariärisse, roomi sai oma Subway kätte. Ta muideks oli oma vahetusaastal Austraalias Subways tööl ;)

Siin metroojaamade juures müüakse ka feike firma asju, kuid ma ei ole veel süvenenud kauplemisse. Ükspäev tahan kuhugile feik turule minna ja hunnikuga riided oista – odavaid paluks, tõelise Made in China hinnaga :D

Esimene loeng

Selleks oli neljapäeva hommikul kell 8 toimuv crosscultural communication. Ikka suutsime alguses valesse majja minna, kuid jõudsime siiski õigel ajal kohale. Meid ootas ees 40 hiinlast ja 2 sakslast, kellega potsatasime tagumisse ritta, kuna kõik kohad olid ees täis. Professor oli USAst, lähemal uurimisel Long Ilandil üles kasvanud ja siis Floridas elanud keskealine ameeriklane. Loeng nagu loeng ikka. Professori missioon on saada hiinlased rohkem tunnis kaasa rääkima ehk selline vabama loengu taoline. Siiski tutvustati slaide, mida ei panda üles. Õnneks jagas ta põhjaliku ülevaate ainest ja igaks tunniks peab mingi kodutöö tegema. Mulle täitsa meeldis see aine. Hiinlastest ainult kahju, kuigi nad peaksid olema English majorid ei saanud üks tüdruk aru, kui ma talt palusin inglise keeles õpikut luba vaadata :D Vb ei ole ta lihtsalt mu aksendiga harjunud. Hiinlased olid kooli käest tasuta õpikud saanud. Meile loomulikult ei eraldatud ja erinevate tädidega rääkima minnes, saime endale lõpuks kasutatud õpiku soetada mingi 2.5 euro eest. Õpik on inglise keeles, kuid osad sõnad on kõrval hiina keeles seletatud. Õpik on päris loetav. Ainuke aga on selles, kas ameeriklane ikka päris mõistab erinevate kultuuride vahelist suhtumist ja suudab aru saada sellest, eks näis. Vähemalt õpib seal ka hiina kultuuri kohta, kust näiteid sageli tuuakse ;)

Pidutsemine Shanghais

Lihtsalt üli kõva. Aga täpsemalt siis reede õhtu. Meie ühikasse on maandunud ka kaks saksa kutti, kes teevad oma õpingute raames Shanghais internshipi ja siis elavad siin, mingi ülikoolide vaheline koostöö. Täpsustuseks veel, et enamik välisüliõpilasi rendivad endale grupis korterit või ube kusagil kesklinnale või põhilisetele vaatamisväärsustele lähemal, pidutseda parem – see vist põhiline ja vabadus ka äkki. Ma siiski pean mainima, et mulle meeldib, et saan ühikas elada, sest elamistingimused on suht ok, kõik eluks vajalik olemas. Lisaks kooli lähedusele on minu põhiliseks argumendiks vaikus. Nii hea on pärast tiheda liiklusega ja lärmakaid tänavaid pidi kolades linnas maanduda siin armsas campuses, kus ei lubata väga autodel sõita (politsei kontrollib värava juures kõiki), on panustatud rohelusse ja tunda on värskust. Muideks autodest nii palju, et kõik on nii ilusad ja uued v.a taksod, mis on küll okeid, kuid mitte midagi erilist. Kuna Shanghais on päris korralik transpordi süsteem, siis jõuab vaevata igale poole. Ühikast on põhi kohtadesse u 30-1h pikkune tee erinevate liiklusvahenditega.

Selline siis klubi.

Teema juurde tagasi tulles. Läksime koos saksa kuttidega kesklinna kõigepealt ühtede välistudengite korterisse. Eelmises postituses see koht, kui aitasime Petraga ühel sakslasel tuba üürida. Ilm oli väga halb, sadas vihma, kuid kohale jõudsime. Peale meie oli seal veel mõned sakslased ja iisraelis 2 tüüpi, üks hispaanlanna ka. Avalikus kohas ei ole väga ilus joomisest kirjutada nii, et need detailid jätame mainimata :D Sai siis seal enne kluppi minemist nö soojendatud ja saksa keelt praktiseeritud. Mina ja roomi teeme hea paari kokku erinevates seltskondades toimetulekuks, kuna sakslased ja rootslased on dominantsemad grupid, siis mina mõistan sakasa keelt nats ja tema rootsi keelt ;) Üks sakslanna oli veits kplmetanud ning soovitasime tal viina šott sisse võtta. Rääkisin talle ka viina sokkide traditsioonist Eestis :D Kluppi sai promoteri kaudu tasuta sisse enne südaööd ja tasuta joogid ka, nagu tasuta, kõik on tasuta. Peab vist nõustuma selle väitega, et euroopane – good for the party business in China. Sinna läksime taksoga, mingi 5 minutit. Kuna meid oli kokku umbes 12, siis ootasime teisi. Klubi nimi oli 7 floor, ma ei mäeltagi, kas see asus seitsmendal korrusel või mitte, liftiga sai sinna muidu :D Rääkisime all promoteriga juttu, kes oli muidu venelane. Sain teada, et tema ülesandeks on lihtsalt inimesi kluppi meeliada ja tasuta jooke anda. Läksimegi üles, ütlesime promoteri nime, saime käepaela ja siis 2 joogikupongi. Seisime järjekorras, et üleriideid ära anda. Sealt sai vihavarju jaoks ka kilekoti. Kuna rahvast oli palju, siis kõigile šetoone ei jagunud, ma sain käepaela, kirja pidi panema oma telefoni numbri ja nime igaks juhuks, kui midagi peaks kaduma minema. Tegelikult ma ei ole päris kindel, mida sinna lehele ja kuhu pidi kirjutama, sest kui minu kord kätte jõudis, siis oli vana leht just täis saanud ning mind vaatas uus leht hunniku hieroglüüfidega :D Etteruttavalt sain kõik ilusti pärast kätte ka.

Klubi oli ümmarguse ülesehitusega, kus ees oli lava ja kaardus selle ümber lauad, kus seltskonnad said koos istuda. Me saime ka oma laua tasuta alkohooliga. Kasutasin oma kupongi ära ja sain selle eest rummi koolaga, milles oli pool rummi ja pool koolat. Üleval oli rõdu laudadega, kus sai ringi peale teha ja mõned paariletid ka. Klubi oli päris täis ja seal oli hiinlasi ja eurooplasi pooleks. Ma ei tea, mida tähendab hinlaste mõttes pidutsemine, kuid tantsupõrandal kohtas rohkem eurooplasi. Lasti ainult lääne hitte ja kui ma ei eksi, siis DJ oli ka USAst. Mul tui isu lolloutada ja nii hakkasime sakslasesega nr üks rõdul ringi ratast kõndima ja Hi5 hiinlastest teenindajatele lööma. Muideks neid teenindajaid on siin päris palju, iga seltskonna laual oma. Taheti vist rohkem töökohti luua. Igastahes oli Hi5 universaalne ja teenindajad said sellest keelebarjäärist hoolimata aru ning tundus, et neile meeldib see. Nad olidki kohati natuke nukrad. Sakslane 1 sattus sellest nii hoogu, et ta arvas, et tegemist on meie vahelise võistlusega ning mingi 2h hiljem teda klubis jälle kohates teatas, et üli hotid hiinlannad olid talle Hi5 visanud :D Klubis kohtasin na ameeriklasi ja prantslasi. Üks mainis, et ta Californiast pärit ja kui täpsustust palusin, siis vastas Las Vegas???? Vist pläras, ta suht hiinlase välimusega.

Ja wc oli suht igalt poolt peegel seinte ja ustega, kuid kraanikausee ei olnud, kus oleks saanud käsi pesta, suht kahtlane.

Klubist lahkusime ja mõned olid näljased. Potsatasime esimesse ettejuhtuvasse söögikohta, mis oli suht vale otsus, sest lõpparve oli päris kirves. Kuigi üks meie seltskonnast oskas nats hiina keelt, siis kaseeriti 4 peekoniviilulehtede eest meilt 30 eurot. Meid oli seitse ja näkku siis kokku umbes 6 eurot, mis on Hiina kohta päris palju. Tegime hotspotti ehk laua peale oli 2 pliiti, kuhu peale toodi 2 pada, ning saime sinna ise liha ja kapsast sisse visata. Potis läks vesi keema ja nii urgitsesimegi sealt pulkadega endale taldrikule lihatükikesi ja muud :D

Tagasi võtsime takso. Meid oli neli ja seetõttu takso oli täis. Sõit kestis umbes 25 minutit ja läks 5 eurot maksma. Muidu on meil siin ühikas alates 23 kinni ja turvatädi pidavat vahest ukse ka ratta lukuga kinni panema nii, et magnetkaardiga ka sisse ei saa ja siis tuleks uksekella lasta ja seda tädi üles äratada. Aga kuna me jõudsime tagasi alles kell 6 hommikul, siis ju ta oli selle luku juba eemaldanud, kui ta seal oli.

Telefonijaht

Ruumi kaotas oma hiina telefoni klubis ära ja kuna see talle väga ei meeldinud, siis ta oli suht rahulik. Siiski tuli eile lõuna ajal mulle meelde, et miks me ei proovinud talle helistada. Mõeldud tehtud ja üks hiinlanna võttiski telefoni vastu ja ta oskas inglise keelt :D Leppisime kokku kohtumise ühes metroopeatuses ja ta saatis täpsema nime sõnumiga. Ja nii alustasimegi oma seiklemist metrooliinidega :D Avastasime oma kodu lähedalt liin 12, mis on veel valmimisel ja seetõttu on lähim peatus väga imelikus kohas nagu in the middle of nowhere ehk seal alles ehitatakse maju. Kõigepealt siis metrooliin valmis ja alles siis majad, miks ka mitte ;) Kohale me jõudsime ja telefoni saime kätte. See tüdruk oli ka seal klubis oma sõpradega pidutsenud. Roomi pakkus talle raha, kuid ta ei võtnud vastu, vaid lihtsalt arvas, et võime vahest lihtsalt einestada koos. Kuna olime kogu aeg maa all seigelnud, siis meil ei olnud õrna aimugi, mis maapeal toimub. Nii me olimegi sattunud ühte kaubanduskeskusesse. Kolasime seal veidi ringi ja sõime. Ma sain mingi jaapanipärast toitu (riis, kanaliha) ja kõrval oli ka väikses kausis puljongi taoline leem, mida saab kõrvale lürpida ja selle sees oli väga kahtlane ollus, ei proovinud :D Seal liikus üllatavalt palju eurooplasi ringi, pidi olema populaarne koht lääne inimestele elamiseks.

Kohalikud tantsivad pargis pühapäeval.

Kohalik park

Täna paistis päike ja otsustasime lähedal olevasse kohalikku parki jalutada. Seal oli väga palju inimesi ning erinevaid lõbustusvahendid. Olid kohalikud vanurid end liigutama, pered lastega või lihtsalt paarikesed. Väiksel tiigil sai paadiga ringi sõita, osad tantsisid kõve muusika saatel, lennutati lohet, mängiti regeteid, mehed mängisid kaarte, lastele olid erinevad lõbustuspargi atraktsioonid, mõni lihtsalt tegi taijiid, jooksis, võimles ehk kedagi ei koti, mida sa seal teed. Üks väiksel tüdrukul oli häda ja siis lihtsalt tõmbas püksid maha ning kellelgil ei olnud sooja ega külma. Lahe oli kohalikku elu jälgida, sest seal ei olnud turiste. Nn tänavamuusikud esinesid puhtast soovist inimestele, sest keegi ei kogunud raha ja seal ei olnudki kohta, kuhu kopikaid poetada. Värava juurest ostsin pulga otsa lõkatud värskeid maasikaid, mis olid kaetud sulatatud suhkruga. Täiega hea ja värske oli ;)