Hakkaks õppima!

Ma tegelikult kirjutasin oma Barcelona reisist esmaspäeva õhtul blogisse tund aega, kui tegelikult oleks pidanud esseed kirjutama, kuid tänu mõnele videole jooksis leht kokku ja kõik mu töö ja vaev läks vett vedama. See oli raudselt märk selles, et ma ei tohiks ikka inglise keeles kirjutada.

Kuidas Marie 7 päevaga 4 esseed ehk 10 000 sõna kokku kirjutas
Kui pedantne olla, siis 9500 sõna, kuid lõpuks jäi ikka ajast puudu ja ma ei jõudnud päris mahtu täis kirjutada. Ei mingeid networkin evente sell nädalal, ega waking tantsukoolitust, ega break dancu... vaid üks läpaka taga istumine, nägu raamatus trükkimine. Barcelonast tagasi tulles mõtlesin, et kohe õpin 2 öösel välja, kuid vajusin juba kell 7 õhtul tuttu, hetkel minu siinne rekord. Hea et siin raamatukogu 24/7 nädala sees lahti on;) Siin on selline programm, et tuleb interneti oma essee üles laadida ja siis see turnitin skännib su essee läbi ja ütleb, mitu protsenti kattub. Teemadeks siis:

• British political parties - are they still a mass parties?

Ühesõnaga mu teadmised Briti poliitikast on paremad kui Eesti poliitikast hetkel ;D

• How higher educational establishments affect entrepreneurship?

Esimene essee, mis valmis sai ja ühesõnaga ei mäleta ma eriti palju sellest.

• Why did Stalin agree to sign Molotov-Ribbentrop pact?

Kui tekib küsimus, siis ma siiski õpin majandust.

• Estonian trade before and after joining with EU

No selle esseega küll päris hästi ei läinud. Ma hakkasin seda eile lõunapaiku kirjutama ja täne kell 15 oli tähtaeg. Lõpuks läks ikka päris kiireks ja see essee nõudis ka teoreetilisi teadmisi koos mingi joonisega. Ma kriblasin powerpoindis midagi elu kiirelt kokku, kui ikka üldse rahul pole. Enne tähtaja kukkumist sai veel siin printeril paber otsa ja ma rottisin teisest printerist.

Esseenõustamine brittide poolt

Ma haarasin siin kinni ka võimalusest saada mingit aimu, kuidas esseed kirjutada. Üks tädi, kes kirjutab BBC nelja jaoks raadiolavastusi siis nats rääkis struktuurist. Lahe tädi oli. Ma kirjutasin viimati vist midagi essee taolis gümnaasiumi eesti keele riigieksmaiks. Lõpuks kujunes oma süsteem välja - minu jaoks oli essee kirjutamine nagu pusle kokku panemine. 

Teine nõustaja oli mees. Tegelt mul ei olnud enam mõtet tema jutule minna, kuid kui ma juba aja olin kinni pannud, siis mõtlesin, et hüppan läbi. Ta oli ka sõbralik, kuid usun, et minu IQ tema silmis langes, kui mainisin, et mul vaja essee homseks kirjutada. Vihjena küsis ta minult ka, et kas ma pidin ka mingi keeletesti läbima, et UCLi saada :D

Cheerleading

Vahest oli ikka vaja ennast liigutada ka. Pühapäeval toimus flyerite loopimise võistlus. Minu tiimis olid ainult tüdrukud, enamikes teistes oli ikka vähemalt üks kutt, kel ikka rohkem jõudu loopida. Kuid sellest hoolimata saime teise koha. Vaesed väiksekesed, neid loobime ikka päris kõrgele :D Ja iga kord, kui grupp mõne flyeri maha pillab (siia maani kellekagi midagi väga juhtunud ei ole) peavad kõik 10 kätekõverust tegema. Kahju, et mind järgmine semester siin ei ole, nii tahaks nendega võistlustele minna ;(

Kalendri jaoks pildistamine

Koos cheerleaderite tiimiga toimus ka UCLi societite, põhiliselt spordi omade, järgmise aasta kalendi pildistamine. Müügitulud lähevad heategevuseks. Me saime mai kuu, muidu ma vb ei oleks osalenud, kui siis ikkagi minu sünnipäev ;D Kõhklused selle pärast, et see ei olnud päris tavaline kalender, pildid olid ikka mõeldud sinna kanti, et ikka ostetakse, mida vähem katet seda parem :D Vähemalt sai jälle linnukese kirja listis, mida peab elu jooksul ära tegema. Meid oli seal ikka päris palju 27 vist. Teemaks kevadball.

Tasuta VIP pääse

Et sellest veel vähe ei oleks, et ma committisin ennast pärast Barcelonat 100% õppimisele, võitsime mõlemad mina ja miki (hüüdnimi) VIP laua ja pääsme Praudi. Oleksime pidanud 40 sõpsi kokku ajama, kuid päris tunnengi siin nii palju. Mingid peaaegu suvakad nimed meilisin tädile ja voilaa, saimegi tasuta sisse ja veel mingit nänni (komm ja pomm). Naljakas on see, et meie e-mailid sattusid nende andmebaasi Halloweeni ajal, kui me tegelikult kluppi sisse ei saanud, sest kõik piletid olid välja müüdud. Muidu maksis VIP pääse 12 naela. Klubi ikka nagu klubi ikka, kust ei puudunud ka postid, mille ümber said nii mees kui ka naissoost peaolised tiirutada.

Grupitöö

Et siis meie grup mõtles välja idee, et päiksepaneele turustada Egiptusesse. Päris lahe on sama grupis olla egiptlase, lõuna-korealase, bulgaarlase, briti ja leedukaga. Mina olin siis HR ehk human resource tüüp. See korealane on ikka teiselt planeedilt, selliseid endast nii sisse võetud panomehi olen ma vb ainult kusagil Holliwoodi filmis näinud. Aga see on nii naljaks kõrvalt vaadata. Ükspäev kui meie nn boss muhamed jalga lasi, siis ta silus oma juukseid ja näitas järjest kõiki tsikke bulgaarlasele facebookist ja kommenteeris ikka päris hoolega igasse kanti :D

Ühe grupi idee oli turustada punaseid plastiktopse USAs, kuna mõned ameeriklased tunnevad neist siin puudust, hea joogimänge teha tudengitel vmt. Mina küll neid eriti ei igatse.

Eesti saatkond

Sai siis lõpuks ka seal ära käidud, kuid ma kujutasin oma esimest visiiti rohkem teistsugusel põhjusel ette. Nimelt, et mulle Eestist uus paroolikaart saadetaks oli mul vaja passi kinnitatud koopia saata panka. Pidin selle pärast 17 naela maksma. See koht kus ma saatkonnas viibisin ei olnud midagi erilst nagu keldris. Hyde park oli sügiseliselt ilus ;) Päris raske on ikka elu ainult sularahaga ja sul ei ole seda kindlustunnet, et kui tahan, siis saan alati osta, mul ju kaart. Sula rahaga on ikka nii, et kui otsas siis otsas. Vähemalt saab lähemalt tuttavaks siinsete müntidega. Loodetavasti saan oma Eesti kaardi kätte ennem kui ise Eestisse jõuan. Miks ei võiks olla ka pankadel nn oma sõpruspangad kust saaks vajadusel kaarti tellida. Nagu nt ELi kodanikel on õigus pöörduda teiste ELi riikide saatkondade poole välismaal. Ja no UK pangad on ikka nii paberimajandus. Siin küll ei saa rahakantimiseks kontot avada ;D Peab vähemalt 6 kuud viibima jne. Miks ei olda sama liberaalsed kui USAs, kus Bank of America töötajad on valmis sulle pangakaarti ka Marsile saaatma, kui see su aadress on. Muideks, kui keegi peaks tahtma ID kaarti Londonisse tellida, siis see maksab 21 naela - kõigest 4 naela rohkem kui minu tühipaljas koopia passist, koos templi ja alkirjaga. Alljärgneval pildil on siis meie armas Eesti saatkond Londonis:

Olks ma lähen nüüd balletti. Mees baleriinidega on ikka naljakas koos trenni teha ;)