Ei-me-ette-tea

Ja ongi suve selgroog murtud. 5 nädalat veel. Ega see nädal midagi hullult põnevat ei juhtunud. Sai hoolega majadevahel ringi joostud nii, et jalad juba jooksmisest valusad. Peaks mõni päev panama sammulugeja peale, usun, et poolmaratoni läbin iga nädal. Kohtasin üht ema, kes oli siia tulnud Venemaalt, Siberist, sai nats vene keelt ka jälle rääkida. Ta isegi ütles, et räägin hästi, kuid mu lei tulnud peaaegu üldse mingeid sõnu suhu. Ainult inglise keel. Nats läks paremini ka kui eelmine nädal. Hetkel tundub nii, et jäämegi oma toakaaslasega siia kahekesi – suur organisatsioon meil ikka, same vaheldumisi üksteisele juhti mängida :D Mulle meeldib, ei mingeid pühapäevamiitinguid, teeme mis tahame (hetkel šoppame). Ostsin tegelikult ainult püksid töötegemiseks. Igaks juhuks ei tasu palju raha kulutada, mine sa tea, mis selle 5 nädalaga võib veel juhtuda. Ilm bookfiildil on väga muutlik. Püksid lihtsalt ei püsi jalas ja vajuvad alla, fitnessprogramm mõjub hästi :D See nädal kohtasin ka üli...

No tere. Ja olengi omadega Texases, San Antonios. Panime siis pühapäeval pillid kotti, rentisime auto Oklahoma citist, loobusime oma rentalitest, laadisime suure sjuv raamatuid täis (osa jäi ka maha) ning panime siia poole tulema. Ööse oli suur äike ja vihma sadas päris kõvasti nii, et me ei suutnud kiiresti sõita ja võtsime öösel ühe random motelli :D Hommikul jõudsime San Antoniosse, rentisime storage ja viskasime raamatud sinna. Täiega tegelesime rentalitega, lõpuks sai krediitkarrdiga raha canceldamisega endale lõpuks rentida auto. Tavalise panga kaardiga ei ole võimalik, kuid mu uus toakaaslane Johanna Poolast kohtas Entreprisis manageri ja tänu temale sai ta pangakaardiga rentida. Tegime ka siis endale permiti. Siin on nats teistsugusemad inimesed, kuid vähemalt ei pea ma kusagi kruusateedel ringi kärutama. Kohtasin ka juba kahte alumnit, kes kunagi 1 suvi raamatuid müüsid, ameeriklased. Me elame ka ühe alumni juures. Ta siin jurist ja tal on 15a tütar ja 16a poeg, ning 3a poeg....

Ma ei saa nüüd päris hästi aru, kas see nädal juhtus unes või ilmsi. Lihtsalt nii ulme. Selliseid states ei oleks ma isegi unes näinud. Tahaks ennast raputada ja ärgata pärast 3 nädalat, kui kõik oli veel suht tore või veel parem, pärast 2 nädalat, kus kõik oli roosiline ja mannavahuline. See, mis siin praegu toimub on lihtsalt haige, ma ei saagi täpselt aru, kas mina peaksin rohkem kartma inimesi või nemad peaksid mind rohkem karta. Kust kohast tulevad sellised lambid jutud nagu me varastaksime laps ja sada üks muud imet teekisime nendega. Kas keegi võiks pliis selle meeldiva inimese kohtusse kaevata, kes facebookis sellise alatu kõlaka lahti lasi. Muidu oleks siin ikka nii armsad inimesed, kuid nad kardavad mind ehk siis raamatumüügist see nädal küll midagi välja ei tulnud ja suvi ei ole veel poole pealgi. Vähemal ma olen terve ja ühes tükis, see bookfiildi elu on ikka küll üks lahing, aga see eest väga põnev. Mu rental vajas õli vahetust ja siis tuli välja, et üks rehv on ka kohe...

Täna käisime loomaaias. Nägin ninasarvikuid, kaelkirjakuid, gorillasid, sebrasid ja mingeid muid loomi ka, okapi. Täitsa lahe oli. See nädal sai siin koduümbruses kolistatud. Ma ei ole vist elu sees nii palju peresid näinud, jumal tänatud, et ma Californias ei ole, tean mis tunne nüüd seal töötada on, suht hull ikka. Vähemalt inimesed ütlesid not interested müümise pärast mitte selle pärast, et ma väidetavalt nende võsukesi endale nillin. 4 th of July tegi minu nädala. Nägin siis nii lahedaid peresid. Üks ema tegi mulle veel hamburger ja friikad, kui ma samal ajal orderit kirjutasin, täiega nunnu pere oli ikka. Isa oli Afganistaanis olnud ja pommi saanud nii, et käsi ja jalg olid suht üles ehitatud, kuid toimisid nüüd ilusti. Üks isa oli Eestis kunagi omal ajal armeega viibinud ning ta pakkus isegi Tartu linna, küsis, et kas see pealinn :D Muidu unustame eelmise nädala ära ja lähme uuele nädalale vastu. Jee, saab tagasi maale rahulikult hobuste vahele gruiisima minna ja inimestega ma...