1. Neljapäev: teel Pak Chongi
Kevini kodulinna läksime kohaliku maakonnaliiniga. See buss väljus iga tunni aja tagant nii, et ei pidanud kaua ootama. Sõit kestis kusagil 3,5 tundi ja sama ajal sai telekast vaadata kohalikku huumorisaadet või talendijahti, päris täpselt ei saanud aru. Bussis sai ka veepudeli ja küpsisepaki. Me olime Donkey Donutsis ennem läbi käinud ja saime nii ka sõõrikuid nosida. Päris head olid.
 |
| Buss oli täitsa puhas ning ilusate värviliste kardinatega |
Kohale jõudes tuli välja, et seal ei ole enam taksosid ja Kevini sõbral, kes meile vastu tuli, ei olnud parasjagu see päev autot ja ta oli mopeediga. Hotell ei olnud küll kaugel, kuid seal väga jala ei liigelda ja kõnniteed ei ole igal pool. Nii visati siis kõigepealt mind ja Kevinit mopeediga ära ja siis nad tõid meie kohvrid ka mopeediga kohale, mis nägi päris huvitav välja. Hotell oli tagasihoidlik, kuid uus ning asus jõe lähedal. Kuna see piirkond asub mägisel alal ja ümberringi on vihmametsad, siis sadas päris tihti meie seal oleku ajal. Tavaliselt on mai veel kuiv kuu, kuid see aasta oli erand. Esimene õhtu leidsime oma ukse tagant hiiglasliku teo ning üks sisalik lipsas ka tuppa. Pärast hoidsime väljas tule kustus, et elukad sinna ei koguneks. 😂
 |
| Hotell, rõdult avanes vaade jõele |
Kevini isa poolsed sugulased elasid 5 minuti mopeedisõidu kaugusel ja iga kord kui me sinna läksime või tagasi tahtsime, siis keegi pidi meid mopeediga sõidutama, sest seal väga mingit ühistransporti, ega taksosid ei ole ning jala on ohtlik kõndida. Samas selle mopeedi seljas istusime ka vahepeal kolmekesi. 😀 Õnneks on Tai inimesed väiksed kleenukesed ja isegi Kevin tundus päris pikk võrreldes oma sõpradega. Kevini sugulased elavad suht halbades oludes, samas Tais kogu aeg soe ja söök väga odav ehk kõik saavad hakkama. Õhtul käisime ka õhtuturul erinevat tänavatoitu ostmas, mis olid päris head. Mulle maitsesid vahvlid ja värske kookospiim.
2. Reede: Templist Tai vanglasse
Hommikul käisime jälle turu peal, kuid hommikuturg asus teises kohas. Seal oli ikka igat kraami ja enamik restorane ostavad oma toorkauba sealt. Me ostsime munkadele kingituse, sest plaanis oli minna templisse surnuid austama. Ka mul oli au kaasa minna, kuid pidin oma jalad ära katma. Templisse sisenedes pidi jalanõud jalast võtma ja siis istuma põrandale. Kingikott, lõuna söök ja raha asetatid munga jalgade juurde. Ühe paberi peale kirjutati ka mälestatavate nimed ning see paber pandi põlema. Kui me seal istusime ja küürutasime, siis munk viskas meile ka vett peale. Protseduur kestis kusagil 15 minutit. Pärast läksime püstaku juurde, mille sees olid Kevini isa ja vanaisa säilmed ning mul oli ka au viiruk sinna süüdata. Need surnusambad on ainult rikkamatel kodanikel, kuid kui Kevini isa suri, siis nad olid veel rikkad.
 |
| Hommikuturg |
 |
| Kevini onu ja mungale lilled |
 |
| Munkadele kingitused, sisaldas siis taskulambist seebini igasuguseid asju |
Pärastlõunal läksime Kevini onupoega vanglasse külastama. Ta istus seal, kuna ta tüdruk müüs narkootikume ning ta võttis süü omaks. Kuuldavasti olevat ta suguvõsas kõige parem ja korralikum poiss olevat, kuid selline õilsameelne. Nüüd on narkopiffil uus kutt, aga sellele onupojale ei hakatud seda rääkima. Ta vist pidi varsti välja ka saama, kokku vist kusagil 3 aastat. Alguses ma pidin lihtsalt väljas ootama, kuna ma pole sugulane ja ma välismaalane, kuid siis sain ikkagi ka külastusruumi minna. Ennem pidin küll oma passi ära andma ja jalad katma. Külastusruum oli nagu ikka vanglas ja suhelda sai telefoni vahendusel, vangid olid teisel pool seina. Mul hea meel, et Kevin Taani tuli, sest seal suht tavaline, et vangi satutakse. Ah jaa, keegi sugulastest ei oska inglise keelt. Ainult onutütar, kes Rootsis elab, oskas natuke rääkida, ta oli ka siis parajasti külas.
 |
| Vangla |
Õhtul saime Kevini õe juures süüa. Ta ajab oma äri ja müüb pappaia salatit, mis oli mega hea. Mull küll tehti vähem vürtsikas versioon. Tal oli ka väiks väikest last, 3 ja 9 aastane äkki ja selle väiksemaga käisime poes kommi ostmas. 😆
 |
| Kevini õe lapsed |
 |
| See siis Kevini õe söögikoht |
Hiljem läksime Kevini sugulastega ja nende sõpradega välja. Kõigepealt olime kohalikus baaris, kus mängis live bänd tai muusikat ning pärast läksime kluppi. Kluppi saab osta ise oma suure alkopudeli (rumm, viin jne) kaasa, kuid peab maksma mingi 100 bahti, et see registreeritakse ja siis lüüakse kleeps peale. Kokkuvõttes siis odavam. Kohapeal saab siis osta pealekat (coca) ja jääd ning muid snäkke. Mingi hetk olid ka kolm bikiinides piffi lava peal, kuid nad ei paistnud üldse seal olekut nautivad, kuid kuttidele läksid peale. Seal klubis mängis ka bänd ja vahepeal lasi DJ mingid tümpsu, mis tüütas lõpuks ära. Üks bikiinipiff tuli pärast meie lauda ka, kuna Kevini onupojale ta vist meeldis, kuid need bikiinipiffid pidid ainult tahtma, et neile välja tehakse. Igatahes mingi hetke jõudis sinna lauda ka selle onupoja ema, kellele pidavat meeldima pidutseda. Ega ta väga vana välja ei näinud, kuna asiaadid säilivad hästi. Nii siis, oli väike seebikas.
 |
| Bänd klubis, ma siis suht ainuke europiidne |
3. Laupäev: Looduslikus allikas ujumas
Hommikul sai ka veel Kevini õe söögikohta plastmassist toole ja külmakast ostetud. Kuna ta õel ei ole ühtegi transpordivahendit, siis üks onu sõidutas meid oma mopeediga.
 |
| Transpordionu |
Pärast läksime siis looduslikku allikasse ujuma, mis asus vihametsas.See oli kusagil 45 minutilise autosõidu kaugusel. Ma pidin ujuma minnes jätma lühikesed püksid jalga, sest Kevin ütles, et see viisakam, kuna asiaadi olid seal suht särkide ja pikkade pükstega vees. 😁
 |
| Khao Yai National Park - looduslik ujula või allikas |
Pärast sõitsime jälle mööda turge ringi ja ostsime erinevaid snäkke ning hüppasime ka Kevini ühe tädi juurest läbi, kes peab põldu või töötab seal, täpselt ei tea.
 |
| Türgiuba |
Õhtul läksime siis Kevini sõpradega ühte baari mille nimi oli safe house ning ettekandjad oli oranžides vanglakombekates. Seal mängis ka live bänd, kuid kõlasid ka tuntud inglise keelsed lood sekka. Saime põlevaid shotte proovida ja nii sama hängida.
 |
| Kevini sõpsidega baaris |
4. Pühapäev: Tagasi Bangkokki
Hommikul pakkisime siis oma asjad kokku ning läksime bussijaama. Kuna buss pidi alles pea 2 tunni pärast tulema, siis ma kasutasin võimalust ning läksid lähedal olevasse massaažisalongi. Võtsin terve keha massaaži , mis kestis tund aega ja maksis kõigest kusagil 7 eurot (250 baht). Päris mõnus oli, kuid vahepeal oli isegi suht valus. Massaaž on alati hea valik. Enne bussi peale minekut ostsin ka kohalikult mehelt lõigutud mangot ja vahvlit ning see mees isegi oskas veits inglise keelt. Ma tavaliselt lasi Kevinil kogu aeg teenindajatega suhelda, kuna ta räägib tai keelt. See kord üritas bussijuht filmi näidata ja isegi Kiireid ja Vihaseid, kuid pärast 5 minutit kõik DVD lakkasid töötamast.
Comments