Mõtlesin, et vahelduseks kirjutan ka eesti keeles, muidu grammatika reeglid ununevad täitsa ära ja kõik need eesti keele tunnid lähevad nii kaduma.😀 Järgnevalt saate siis lugeda mu teise raseduse võludest ja valudest! 👽 Kokkuvõtteks nii palju, et vaimselt oli teine rasedus lihtsam kuna teadsin, mis ees ootab, kuid füüsiliselt raskem. Kõhubeebiga oli kogu aeg õnneks kõik korras, kuid raseduses tingitud valud jõudsid kohael tunduvalt varem kui esimese rasedusega. Samas oli hea, sest nüüd ma mõistan palju paremini ohkivaid ja puhkivaid rasedaid. 😃 Loodan, et järgnevalt siis liiga palju kaebamist ei ole!
LASTE VANUSEVAHE
Kui juba üks järeltulija on, siis ikka uuritakse kunas teine tuleb. Mul on näiteks oma vennage 2 nädalat vähem kui üks aasta vanusevahe. Ise küll ei oleks kujutanud ette, et lapsed nii lähestikku sünnitadakse. Eks vanusevahe kohapealt on nii plusse kui ka miinuseid selles osas, kas suurem või väiksem vanusevahe parem. Mul siis tuli 3 aastat, varem küll ei oleks nii füüsiliselt kui ka vaimselt jõudnud. Ma tahtsin ikka veits elu nautida ka vahepeal enne, kui jälle beebivangla ja unetusse sukeldun! 😀
 |
| Ämblikmees trügis pildile 😃 |
Siin Taanis ei ole ka mingeid reegleid seoses emapuhkusega, et peaks kindlaks ajaks järgmine laps sündima, et saab vabalt võtta. Ja no teine poolt argument oli see, et ma olin juba nii 2,5 aastat oma ametikohal olnud ja oli paras aeg, kas siis vahetada või emapuhlusele minna - lol!😃 Vb oleks olnud lihtsam isegi veel kauem oodata, et esimene laps vanem ja iseseisvam, kuid ma kardsin, et siis äkki juba liiga suur vanusevahe ja mängukaaslasi neist väga ei saa. Eks aeg näita, kas oli strateegiliselt õige vanusevahe!
 |
| Ja Nolan trügis jälle pildile! 😅 |
Lisaks oli ka endal sportlik huvi kõike uuesti kogeda, kui ma teadsin, mis ees ootab. Esimese lapsega on kõik uus.
SUGU
Ma ütlen kohe ausalt ära, et ma olin suht kindel, et tuleb tüdruk. Seega olin päris üllatunud, kui teises ultrahelis tuli välja, et on poiss. Mul endal oli vanem vend ja mu vend ja kõigil lähisugulastel poiss-tüdruk peres nii, et ei osanudki midagi muud ette kujutada. Lisaks mulle raseduse ajal ei olnud üldse liha söömise isu ja pigem magusat tahtsin. Mul üks taimetoitlasest sõber hakkas just liha sööma raseduse ajal lambist ja siis sai teada, et poiss tuleb. Nagu näha, siis ma olin ikkagi pettunud. Oleks ju tahtnud "komplekti" kokku saada ja ütleme nii, et Kevinile kuluks üks teine naine peres ka ära, siis äkki õppib naistega paremini suhtlema 😅
 |
| Meie kodune wanna-be gender reveal! 💙 |
Ultraheli käigus võttis ikka tükk aega, et loote sugu näha. Vaeseke vist teadis, et me ootame tüdrukut 😃 Eks alguses oli ikka veits süümekad, et miks ma nii pettunud sugu osas, et peaks just õnnelik olema, et kõik korras. Kuid ma teadlikult võttsin ühe päeva, et kurb olla ja kõik see endast välja lasta ning nüüd on tegelikult täitsa tore, et 2 poissi on - palju keskkonnasõbralikum! Saab kõiki riideid ja mänguasju taas kasutada!
 |
| Nolan oli kõige rohkem vaimustuses õhupalli lõhkemisest! 😃 |
Ma ka googeldasin ja tuli välja, et pettumus lapse soos on täitsa tavaline nähtus ja mõned saavad isegi depressiooni sellest. Sain ka aru, et tavaliselt on ettekujutus tüdrukust, kui väike armas nunnu tüdruk, kellele meeldib roosa, ballet ja ükssarvikud, kuid reaalsus võib midagi muud olla. Siin Taanis ringi vaadates tunduvad väiksed tüdrukud poisilikumad kui posisid ise! 🙈 Sõbrad, kellel on samast soost õed/vennad olnud tegelikult kinnitasid, et samasoolisuse korral võibki lähisuhted laste vahel lähedasemad olla, et saad parima sõbra kogu eluks. Lapsepõlves siiski vist vaenlane! 😃 Saab ka seda aja jooksul näha. Kevinile küll kurtsin, et nüüd mul ei ole kellekagi koos balletti vaatama minna ja ta lubas, et tuleb kaasa ja veab posid ka kohale! 😜
ALGUS
Õnneks joppas ka seekord, et mul ei olnud "potikallistamise" rasedus, kuigi ma alguses täiega kardsin. Nimelt kusagil 6 nädala paiku, kui peaks see iiveldus algama sain endale mingi kõhuviiruse ja rämedalt oksendasin. Ma kardsin, et see võib rasedusest olla, kuid õnneks läks parmaks. Veits iiveldus jäi, kuid mitte nii hull kui gripi ajal ja veits väiksem kui esimesel rasedusel. Kui tavaliselt esimestel kuudel võetakse kaalust alla iivelduse pärast, siis mul jäi see suht stabiilseks ja pigem veits tõusis. Ma nagu ei mäleta, et mulle oleks mingi spetsiaalne toit maitsenud, kuid soolakreekerid olid head iivelduse vastu.
 |
| Jäädvustus viimasest joomingust enne rasedustesti tegemist 😃 |
Kui enne esimest rasedustesti tehes läksin poodi ja ostsin veini, kuna teadsin, et kui rase, siis ei saa enam tükk aega juua, siis teise puhul jäi see traditsioon vahele. Vb oli asi ka selles, et just oli olnud suur töö pidu ja seal alkohool ei maitsenud nii hästi, ei tea, kas rasedusest või siis lihtsalt halb alkohol!😃 Tegelikult oli tore, et sai üks hea pidu enne rasedustesti tegemist maha peetud! Õnneks seekord ei olnud palju suuri sündmusi raseduse alguses, kus oleks pidanud teesklema joomist, kui just minu enda sünnipäev kõrvale jätta. Samas ma olin lihtsalt väikse istumise ja õhtusöögi sõpradega ainult planeerinud ja see oli ka nädalasees.
 |
| Minu sünna brunch! Kevin jõi enamus mu mimoosast! 😃 |
TERVIS
Sai juba alguses mainitud, et tervis seekord ei olnud nii hea kui esimese raseduse korral. Natuke raske oli ka Kevinile selgeks teha, et pean rohkem puhama, kuna tal oli harjunud, et rasedus on lebo, minu esimese raseduse põhjal. 🙈
Esiteks, ma olin keskmiselt kord kuus haige. Esimese raseduse korral ma ei mäletanudki, et haige oleks olnud, kui siis ainult korra Tai reisi ajal. Õnneks olid lihtsamad külmetused või viirused ja palavik kui oli, siis madal. Samas rasedana on nohu üks hullemaid haigusi, kuna ei saa tõhusaid ninatilku võtta ja siis magad mitme padjaga ja ootad kuna nohu möödub. Lõpuks ma vist magasingi 3 padjaga, kuna mul oli ka reflux. Sai ka koroona ära põetud ja RSV viirus, mõlemaga midagi hullu ei olnud. Aegajalt ka mingid kõhuviirused, siis sai keha jälle detoxi teha. Ma küll põdesin, et kui ma põhimõtteliselt siin 2 päeva ei söö, kas laps siis ok. Kuid pidi ok olema, kui helistasin! Tihe haigestumine võib olla ka sellest, et Nolan käib lasteaias ja siis Kevini vend elas ka meiega ja ta töötas teenindussektoris. Ühesõnaga rasedana ei ole üldse tore haige olla.
Teiseks, kunagi raseduse keskel juba tajusin, et pärast natuke pikemat jalutuskäiku hakkab valus. Mul ei olnud veel otseselt kõhtugi veel ees, seega olin üllatunud. Suvepuhkuselt tagasi tulles käisin ka joogas tihedamini ning siis oli nii hull, et valus isegi trepist käia ja istuda. Veits googeldamise käigus sain aru, et mul on Pelvic Gridal Pain (ei tea kuidas eesti keeles). Ehk rasedushormoonid teevad vaagnapõhja liigesed juba pehmeks, mis tekitab valu. Ma käisin juba füsio juures oma vaagnapõhja lihaseid tugevdamas, ja siis sain ka lisaharjutusi. Lõpetasin ka kõik joogad ära ja puhkasin rohkem.
 |
| Viimaseid pilte kui veel ühel jalal oli ok seista! |
Ellu jäin tänu sellele, et ei pannud keharaskust ühele jalale (nt istudes ainult panin jalanõusid jalga), põlved hoidsin võimalikult koos (ei mingeid jala hargitamisi 😅), vältisin pikka aega istumist - jalgrattaga sõitmist - seismist. Isegi tööl hakkasin rohkem püsti seisma. Kes oleks võinud arvatagi, et rasedana ei ole hea pikalt istuda. Vahepeal ma seisin ka tööl koosolekute ajal püsti, kuna 1h järjest istumist oleks surm olnud ning kodukontoris lebotasin voodis/diivanil pikali läpakas.
Magasin ka nii, et tekk oli jalgade vahel, et põlved koos ei oleks. Rattaga sõites tõusin punase tule ajal püsti, et ei istuks liiga pikalt. Ja lõpuks tegin ka igapäevaselt harjutusi, mis tugevdasid vaagnapõhjalihaseid ja teisi toetavaid lihaseid. Oli kohe tunda, kui üks päev jäid harjutused tegemata. Ainuke hea asend oli külili lamamine tekk põlvede vahel. Raskeid asju ei tohtinud ka tõsta nii, et Nolan pidi kogu aeg ise kõndima 😜 Kontsakingadest tuli ka loobuda ning isegi väikse kõrgendusega platvormidest. Mul siia maani on valus vaadata, kui mõni rase kontsakingadega ringi käib, järelikult ei kannata PGP käes või siis elab YOLO - ilu nimel tuleb ohvreid tuua 😃
Kolmandaks mõistan ma vanu inimesi nüüd palju paremini, kui nad ohivad ja puhivad treppidest üles minnes ja kommenteerivad, et neil süda puperdab. Ma siin veits kahetsesin, et olime ostnud korteri, kus on trepp, sest ma vahepeal liikusin käpuli trepist üles, nii oli lihtsam 😅. Samas tööl sain probleemideta 6 korrusele kõnnitud pärast lõunasööki nii, et see hingeldamine sõltus väga hetkeolukorrast.
TRENN
Nagu eelnevalt mainitud, jätsin ma raseduse keskel rühmatrennides käimise pooleli ja hakkasin ise kodus spets harjutusi tegema. Tavaliselt soovitatakse 10 000 sammu päevas kõndida, siis minu eesmärk oli 5000. 10k kandis oleksin pärast 2 päeva voodis pidanud olema.
 |
| Viimased lapsevabad väljaskäimised - Ed Sheerani kontsert |
Lõpu poole sai ikka rasedate joogasse mindud. Põhi eesmärk oli vaimselt end lapse saamise lainele viia ja mis oleks parem kui teiste rasedate koos painutamine! 😃 Ütleme nii, et see oli esimest korda elus, kui ma tundsin, et olen kõige viletsam inimene trennis, kuna ma suht paljusid harjutusi ei saanud korralikult kaasa teha. Seetõttu olin jooga õpetajas veits pettunud, sest valu vaagnapõhja juures on suht tavaline raseduse kaasnähtus ja ta ei osanud mulle alternatiivseid harjutusi välja pakkuda. Kahjuks ma seetõttu hetkel seisukohal, et kui ise pole rase olnud, siis rasedate jooga andmise kvaliteet kannatab. Päris kallis oli see trenn kaa, pea 200 eurot 6 korda. Oli küll võimalus samal ajal teistes jooga trennides käia, kuid mis sa ikka lõpurasedana sinna vaala mängima lähed, kui nii või naa kõiki harjutusi teha ei saa!😃 Viimane trenn jäi ka käimata, kuna sünnitasin samal päeval. Trenni ajaks olin küll koju jõudnud ja arvatavasti oleksin kõhuta palju paremini kaasa teinud, kuid jätsin siiski minemata. Positiivne oli see, et trennid asusid kõrvalmajas nii, et pidi ikka järgi proovima.
See küll ei käi trenni alla, kuid seekord sai ka rasedate massaažis käidud, ükskord Eestis ja ükskord Taanis. Taanis oli palju parem, sest neil oli spetsiaalne massaaži laud kuhu sai kõguli visata. Ma ei olnud pea 4 kuud seda rõõmu tunda saanud! 😃
 |
| Kõrvalt ja otse vaates kõht, suht suur vahe! 😃 |
RIIDED
Ma mõtlesin, et teise raseduse jooksul ostan ikka rohkem ilusaid rasedate riideid, kui rahakott ikkagi väga ei avanenud, sest neid saab ainult mõned kuud kanda ja ma teadsin, et pärast rasedust ei taha ma neid nähagi. Siiski said mõned uued hilbud soetatud. Lõpu pool oli mul juba suht paanika, kuna Kevini kampsunid, mida ma esimese raseduse ajal mõnuga kandsin hakkasid väikseks jääma. Sama oli mu jopega nii, et Kevin õnneks oli nõus laenama mulle oma talvejopet ja see täiega mõnus. Ma siin üritasin leida internetist samasugust endale ka, kuid ei leidnud. See jope õnneks pidas lõpuni vastu! Vahepeal ikka olin väga kahe vahel, et kas peaks ostma rasedate jope või mitte, kuid õnneks jõudsin ennem ära sünnitatud! 🤗
 |
| Kevini kampsuni kandmise rõõmud 😃 |
VANEM LAPS
Inimesi ikka alati huvitab ka, kas teised lapsed peres saavad aru, et uus õde-vend tulekul. Ma kardan, et Nolan väga ei saanud. Ta küll tegi kõhule musi, kui küsida, et kas kõhubeebile ka musi teeb, kuid pigem oli kõht autodega sõitmiseks. 😃 Nii palju ta sai siiski aru, et emme ei saa teda sülle võtta ja sellel teemal pole mõtet jonnida. Ma ikka üritasin Nolaniga mänguväljakutel käia, endalgi tore seal kiikuda, kuid lõpu poole oli ikka päris raske talle järgi joosta, kui tal ülemeelik tuju oli ja kusagil midagi põnevat paistis. 🙈
 |
| Pildistamine Toomemäel by Familiis |
 |
| Äkki kusagil 27 nädalat siin! By Familiis |
REISIMINE
Lisaks Eesti külastamisele sai ka raseduse keskel Santoriinil käidud, millest eraldi postitus sai tehtud. Septembris oli tööreis Madriidi lähedale. Muidu oleks kolleegidega varem kohale läinud ja Madriidis ringi turistinud, kuid raseduse tõttu ei olnud minust õiget turisti. Muidu reis läks hästi, kuid tootmisliinide vahel ringi kõndides pidin küll vahepeal pildi tasku viskama, sest oli mega umbne ja koosoleku ruumis oli pea 30 kraadi sooja. Neil olid seal mingit reeglid selle õhukonditsioneeri käimapanemisega, et energiat säästa. 🙈 Tore oli see, et Hispaanias on rasedatele eraldi parkimiskohad kohe ukse ees nagu inva parkimiskohad ja sai seda lõbu kasutatud! 😅
 |
| Liftiselfi tööreisil |
 |
| Lennul Madriidi pid näomaski kanda, suht surm! |
TÖÖ
Tööl teatasin oma rasedusest pärast suvepuhkuselt tagasi tulekut. Olin siis kusagil 19 nädalat rase. Ei tahtnud enne puhkust bossile kuulutada, sest ma olin just kurtnud, et tahan palka juurde ning ta pidi seda asja oma bossiga arutama! 😃 Pärast suvepuhkust oli ikka juba väike punu ees, kuid õnneks riietega sai ikka veel varjata kuni mu boss ise puhkuselt tagasi. Ta küll oli veits pettunud, et ma talle varem ei teatanud. Seaduse järgi vist peab 3 kuud enne lapsehoolduspuhkusel (mis eesti keeles nii nõme väljend - beebiga kodus olek on kõike muud kui puhkus 🙈). Ülemus küll mainis, et rasedus ei mõjuta palka, kuid ma siiski usun, et kui oleks varem teatanud oma rasedusest, siis poleks 2% juurde saanud (meil kusagil 1/3 töötajatel tõsteti inflatsiooni tõttu ja ülemused ise otsustasid kellel), kuid jah, mine sa tea. Õnneks sain ikka aasta lõpus ka palka juurde kui olin juba emapuhkusel, muidu oleks küll suht nukker olnud, kuna sai ikka hoolega tööd rügatud.😜
 |
| Viimane päev tööl - 4 nädalat enne tähtaega |
Tööl korraldati ka tore hüvastijätu babyshower ja ülemus pidas jälle super kõne maha. Selle pärast on hea vahepeal beebipuhkusele minna, et siis kuuled häid sõnu ülemuselt.😃 Tööalaselt olin muidugi rõõmus, et ei pea enam osasid nõmedaid raporte tegema, kuid samas oli ka täitsa kurb mõned oma projektibeebid edasi anda. Minu asendaja sai ka välja õpetatud, kuid tagant järgi oleksin vist pidanud kõik ülesanded filmima. Kuid jah ega 5 aasta töökogemust on suht raske 1 kuuga selgeks saada! 🙈
 |
| Plusin ülemuselt kooki, millest ei saanud esimene rasedus pilti tehtud ("Head emapuhkust Marie") |
 |
Babyshower tööl
|
Jälle sai üks pikk ooper kokku kirjutatud. Eesti keeles järkub juttu kauemaks! 💙
Comments