1. Päev: Hotelli saab paadiga
Lend Bangkokist Krabisse läks hommikul kell 8, kuid õnneks hotellist sai osta transferin lennujaama. Läksime jälle Thai Airwaysiga ning lend kestis kusagil natuke üle ühe tunni. Lennukis pakuti ka võileiba ja sai teed/kohvi. Lennujaama jõudes läksime kogemata vale pagasilindi juurde ja isegi tekkis väike paanika, kui meie kohvrid ei saabunud, kuid siis juhatati meid õigesse kohta ning voilaa, meie kohvrid ootasidki meid. Lennujaamast sai osta otse transferi Railay randa. Selleks pidime kusagil tunnikese mikrobussiga läbi Krabi sadamasse sõitma ning seal longboati ootama. Paadisõit kestis kusagil 15 minutit ja meie kohvrid vedelesid paadi põhjas. Enamik inimesi muidu olid matkakottidega. 😀
 |
| Sadam, kust saab Railay Beachile |
Tegemist ei ole saarega, vaid poolsaarega, kuid kuna seal on suur mägi vahepeal, siis ainuke võimalus sinna pääsemiseks on mööda vett või helikopteriga. Meil oli tegelikult paar päeva enne saabumist dilemma, kas üldse tühistada hotell või mitte, sest tormihoiatus oli antud ning paar päeva enne meie tulekut ei sõitnudki paadid. Kuid vedas, ilm oli ilus meie saabudes.
 |
| Paadisild mis tõusis ja langes suurte loodete ajal |
Hotell asus vaid paarikümne meetri kaugusel sadamast ja ei pidanud kaua oma kohvreid lohistama. Hotell oli ilus, kuid natuke juba vana ning kuna väljas oli väga niiske, siis isegi konditsioneeriga toas hakkas veits niiske. Hommikusöök oli hinnas ja see oli rikkalik ja maitsev, kuigi ma sõin iga hommiku suht sam asju. Seal piirkonnas siis saab liikuda ainult jala ja ühtegi mootorsõidukit ei ole. Seal ei ole sellekski teid. Põhiliselt siis hotellid, söögikohad ja rannad, ehk puhas paradiis.
 |
| Bassein |
Esimene päev siis istusime basseini ääres ning üks suur sisalik oli ka seal uudistamad. Hiljem tuli välja, et see on alligaatori beebi või midagi taolist ning ta pidi seal päris tihti käima. Ega midagi hullu ei olnud, kuid ta oli mega julge ning isegi läks basseini ujuma. Pärast seda ma igastahes ei saanud enam basseinis rahulikul olla ja hoidsin silmad kogu aeg lahti, mis sest, et ta ohutu. Mõni päev võis ka näha ahve meie hotellitoa juures puude otsas kõikumas ja sellel territooriumil oli neid üldse päris palju.
 |
| Väikseke basseini ääres |
Vee äärsetes kohtades ja hotellide restoranides olid hinnad veits kallimad, kuid sisealal olid rohkem kohalikud söögikohad ning seal hinnad odavamad. Kokkuvõttes üldiselt 2-5 euroga saab söönuks. Ühes kohas olid mega soodsad kokteilid, mida me esimene õhtu proovima läksime happy hour ajal ning meie lemmikuks oli mango mohhito. 👌
2. Päev: Jooks ja vihma tšill
Järgmine päev otsustasime ka veel puhata ja nautida ümbrust ainult ilm oli vihmane. Mul õnnestus hommikul jooksmas ära käia, kuna siis veel ei sadanud. Kuna ma järgmine päev juba tundsin, et hakkan haigeks jääma, siis see oli minu esimene ja viimane jooks Tais kahjuks. Õhtu poole jäi vihm vaiksemaks ning siis läksime välja sööma. Hotellitoas olid ka vihmavarjud saadaval nii, et muret polnud, ainult jalad said märjaks. Me kasutasime juhust ja pesime pesu ka. Poest olime ostnud pesupulbri. Pesupesemise teenust pakutakse seal kohapeal ka ja see pole üldse kallis, kuid Kevin ütles, et nad suht väntdutavad riideid. Nii siis pesime hotellitoas vannis ja panime vannituppa kuivama, kuna õues oli väga niiske. Toas oli ka niiske ning riided ei kuivanud kohe üldse. Lõplikult kuivaks said alles paari päeva pärast, kui oli päikseline ilm ja panime välja kuivama. Seal kandis oli ka palju sääski õhtuti, mitte nii hull kui Eesti saartel, kuid ikkagi puresid ja nii me ostsime ka sääsetõrjevahendi. Ma mõtlesin ka päiksekreemi osta, sest minu oma hakkas otsa saama, kuid seel oli meeletult kallis ning siit soovitus, päiksekreem tuleb kodunt kaasa võtta. 😏 Lõpuks ma jäin haigeks ja ei saanud päevitada nii palju kui tahtsin ning seega jäi päiksekreemi isegi alles. Samas see päike on nii intensiivne, et juba 15 minutit päikse käes ja sa oled juba punane.
 |
| Vihmane päev |
3. ja 4. päev: reisidel (järgmises postituses)
5. Päev: haige
Ma olin juba Phi Phi reisi ajal suht haige, kuid lõpuks oli hea terve päev hotellis lebotada ning loota, et terveks saan nii. Haiguseks siis oli rögaköha alguses, siis kohati oli palavik (kraadiklaasi ei olnud, kui ööse olid külmavärinad ning pärast rohu võtmist sai ikka higistatud) ning lõpuks tuli ka nohu. Ilma ninatilkadeta on ikka nohu suht hull. Kohalikust marketist saab käsimüügist osta palavikualandajat ja kurgupastille. Apteek on ka olemas, kuid see oli kogu aeg kinni. Seal olid ka arstikabinetid, kuid see oleks päris kalliks maksma läinud Kevini sõnul ja ma väga ei uskunud, et nad saaks mind kohe terveks teha, kuna viirused tuleb lihtsalt läbi põdeda. No kui ma oleks alguses teadnud, et nii mitu päeva audis olen, siis ma oleks kohe sinna arsti juurde läinud. Ühe kohaliku sõnul oli meil tavaline turisti viirus, kuna meie organism ei olnud sellise niiske ja troopilise kliimaga harjunud. Mine sa tea, kas see tõsi oli. Ainuke hea asi oli see, et me ei kulutanud nii palju raha puhkuse ajal seetõttu. 😀 Ma üritasin ennast ise ravida vitamiinirikaste toitudega ning üheks selleks oli värske laimimahl, mida sai seal osta. See tõmbas kõik röga lahti ja on ju tore kõik röga välja köhida. Sai ka Tai pannkooki ostetud. Minule maitses mangoga ning võrreldes tavalise pannkoogiga on see rasvasem.
 |
| Tai pannkook |
6. Päev: Rand ja päikseloojang
Laupäeval tundsin ennast juba veits paremini ja nagu ikka, mõtled ennast tervemaks, kuna ei taha nii ilusas kohas aega raisata voodis lamamise peale. Nii läksimegi randa päevitama. Rannas olime kusagil 10-12 ja ma põlesin veits ära ning olin järgmised 2 päeva punane. Mis oli hea, kuna ma jäin uuesti haigeks. Õhtul istusime rannas, jõime õlut ja vaatasime päikseloojangut, mis oli täiega ilus. Päris palju inimesi tuli seda vaatama ja pildistama. Siis oli hea olla, kuid tagasi hotellitupp jõudes olime mõlemad audis. Ju see alkohool võimendas seda viirust ning ka Kevin oli audis, kuigi ta peaks olema harjunud sellise kliimaga. No samas süüdistas ta ka mind, kuna mina jäin esimesena haigeks ning siis ta passis hotellitoas koos minuga ja nakatus - exuses. 😂
 |
| Tai õlut nautimas |
 |
| Päikseloojang |
 |
| Päeval poosetamas |
7. Päev: jälle voodis
Et siis olime jälle omadega voodis. Ma käisin mitu korda tablette poest ostmas, kuna Kevin sõi ka neid. Õnneks oli meil läpakas kaasas ning vaatasime modern familit. Ja mul läksid lambist põlvekondit valesse kohta ning mega valus oli põlve sirgeks panna. Mul ei olnud kunagi varem nii juhtunud ning väike paanika tekkis. Siis üritasin rahulikult põlve sirgeks panna läbi valu ning kondid läksidki õigesse kohta tagasi ja oli jälle normaalne olla.
 |
| Päris mitu korda sai tomati suppi tellitud, kui haige olin |
 |
| Päike loojumas |
8. Päev: eirame haigust
Me ei olnud veel päris terved, kuid tundsime natuke paremini ja seetõttu üritasime eirata, et oleme haiged. Sai siis isegi natuke basseini ääres lebotatud, kuna hotellitoast oli nii kõrini ja oli tunne, et see tba teebki meid haigeks. Ilm oli päeval veits vihmane, kuid õhtul saime jalutada teisse randa, kuhu läks tee läbi kaljuäära. See oli minu lemmikrand ja nii kahju, et sai seal ainult ühe korra ujumas käidud. Seal oli võimalik ka kaljuronimist harrastada ja kanuud rentida, mida ma oleks tahtnud teha, kui haige ei oleks olnud.
 |
| Taga kaljuseinal sai roida instruktori juhendamisel |
 |
| Poose minu lemmikrannas |
 |
| Tee kalju äärest stalaktiitidega |
9. Päev: viimane, hapupiimane
Ja oligi kätte jõudnud viimane päev selles paradiisis. Ning olime vaikselt terveks saamas. Nii sai siis veel viimast võetud ja natuke basseini ääres lebotatud ning kohvrit kokku pakkida, sest hommikul läks lend tagasi Bangkokki. Lennujaama saime hommikul privaatse paadisõidu ja taksoga. 😝
 |
| Viimane õhtu sai ka maitsvat jäätisekokteili nautida |
Comments