Göteborgis väliseestlastel külas

1. päeav - Sõit Göteborgi

Aprilli teisel nädalavahetusel läksin koos teiste korporatsioonikaaslastega Göteborgi oma korporatsiooni väliskoondise liikmetele külla. Göteborgi jõudmiseks lendasime kõigepealt Ryan Airiga Oslosse, kust rentisime auto, kuna Oslo Rygge lennujaam asus kõigest 240km kaugusel Göteborgist ja ühistranspordiga kohalejõudmine oleks võtnud nii rohkem aega kui ka raha. Auto rent reedest esmaspäevani koos kütusega läks näkku kusagil 38 eurot maksma. Samas kasutasime seda ainult lennujaama ja sealt ära sõitmiseks. Päris naljakas oli Norra numbrimärgiga sõita, kõik raduselt arvasid, et me mingid Norra rikkurid, kuid tegelikult vaesed idaeuroplased :D Autoga sai nalja ka. Mariann oli roolis ning hakkas juba vaikselt pimenema ning sõitsime ainult päevatuledega, kui avastasime, et see ikka ei ole päris õige. Nii tõmbasime teelt kõrvale ja kruttisime kuidagi tuled kaugtuled peale. Kohale jõudsime reede õhtu. Majutamine toimus väliseestlaste juures, mina koos ööbisin Mari-Liisi juures, kes tuli kunagi kümme aastat tagasi Göteborgi ja nüüd elab seal. Ülejäänud said majutatud ühe Birgitta juurde, kes on küll sünnilt rootslanna, kuid oskab rääkida vabalt eesti keelt, kuna ta abikaasa on eestlane. Külakostiks viisime Muhu leiba ja Kalevi komme, millel ma lasin ise ka hea maitsta. Leib oli väga hea ;) ja kommid ka :D Mari-Liisil oli väga mõnus kahe toaline avar korter kõrgete lagedega. Kuna ma sain elutoas diivani peal magada, siis jäin telekat vaatama (kuna ma kodus seda peaaegu kunagi ei tee). Sattusin ühte USA noortekomöödiat vaatama ning ei suutnud enne magama minna kui lõpuni vaadatud, kuigi lõpus näidati juba liiga tihti reklaame :D

 Meie vapustav Norra rendikas ja autoseltskond

2. päev - Göteborgi linnaekskursioon ja teeõhtu Birgitta juures

Laupäeval toimus Göteborgi linnaekskursioon, kus meil oli võimalik lähemalt tutvuda erinevate vaatamisväärsustega ning kuulda ka ajaloolist tausta Göteborgist. Linn on täitsa ilus ja mõnusa suurusega. Kusagil pool miljonit elanikkus. Arhitektuuriliselt vahelduv ja kohati künklik, paikneb mere ääres jõe suudme alal. 

 

Göterborgi sümbol, selle nurga alt paistab kala nagu mehe au :D

Ilm oli kevadiselt päiksepaisteline nii, et saime oma D-vitamiini varusid hoolega täiendatud. Praamiga mööda jõge sõites jõudsime lõunasöögikohta, milleks oli laeva sisustust imiteeriv restoran, kus saime maitsta erinevaid traditsioonilisi Rootsi roogasid. Ma võtsin endale kreveti salati, kus oli kuhjaga krevette peal, mis arvatavasti olid värskelt püütud. Mega hea oli. Sai ka ise kõrvale saia võiga võtta ning pärast kannukohvi küpsistega. 

  

See mega hea krevetisalat!

Pärast mõnusat linnaekskursiooni toimus teeõhtu Birgitta juures. Birgitta mees Mart Mägi on teise meeskorporatsiooni liige ja sattus Rootsi elama 20. sajani keskel väikse posikesena. Kuigi ta on suht titest peale Rootsis elanud, siiski räägib ta eesti keelt ilma aksentita, väga tšill vana. Ka kõik teised vanema generatsioon väliseestalsed lausa pakatasid elurõõmust ja kiirgasid positiivsust. Päris kurb võrrelda neid torisevate ja hädaldavate Eesti pensionäridega (mitte kõiks päris). Huvitav, kas selles kõiges on tõesti süüdi Nõukogude Liidu okupatsioon?! Saime teeõhtul maitsta nii iseküpsetatud kohupiimakooke kui ka kiluvõileibu. Kuulsime lähemalt oma väliskoondise tegevusest Göteborgis ja rääkissime oma konvendi elust. Samuti oli meil võimalik näha nende pildialbumeid ja minu jaoks oli suureks üllatuseks, et neil olid juba 20. sajandi keskpaigast värvilisi pilte.

 

Rootsis juba kirsipuud õitsesid!

Ülevalt kindluse juurest avanes hea vaade linnale

Kohalik jõetransport

3. päev - saare peal ja lambaliha grillpidu Vana Tallinnaga

Pühapäevaks oli alguses plaanitud koosolek, kuid kuna paljudel ei olnud võimalik sellest osa võtta, siis otsustati hoopis viia meid ühele Göteborgi lähedal olevale saarele matkama. Alguses kõndisin ma Monaga linna, kuna ta pidi varem lahkuma ning ma siis kolasin poodides hommiku poole. Ega midagi väga erilist ei olnud. Kiikasin H ja Mi, kuid ei märganud seal midagi väga teistmoodi asju, kui Eestis. Linnas sain kokku siis Margiti ja Mari-Liisiga, kellega koos läksime trammiga sadamasse. Saime sõita nii uue kui ka vanema trammiga. Mari-Liis rääkis, et alguses olid kõik uued trammid liikvel, kuid kuna need olid tellitud kusagilt Itaaliast, siis ei osatud arvestada, et talvine sool trammide põhju rikub ning nii võeti vanad tagasi kasutusele kuniks uusi hooldatakse. Göteborgis on võimalik trammist osta endale automaadist piletit. 

 

Sadamas laeva ootamas

Jõudsime napilt enne laeva väljumist sadamasse. Saarele sõitsime praamiga kusagil pool tundi. Ilm oli jälle erakordselt ilus ning kuna saar ei olnud suur, siis saime sellele ilusti tunni ajaga ringi peale tehtud. Väga mõnus oli looduses matkata ja tegime ka väikse pikniku kivikuhjas. 

Puhkepaus saarel

Sellel saarel ei olnud mootorsõidukid, eeskät autod lubatud. Tagasi tulles maiustasime praamis muffinitega. Õhtul toimus koos grillimine jälle Birgitta juures, kuna tal on suur maja, mis asub Göteborgi mõistes päris lähedal kesklinnale. Kuna Mari-Liis oli jätnud kaks ratast kesklinna, siis sõitsime seekord Birgitta juurde jalgratastega. Täitse mõnus oli liigelda jalgrattaga, kui sul on konkreetne tee, mida mööda sõita, mitte ei pea slaalomit panema. Ann tutvustas teistele shampiljonide grillimist sinihallitusjuustuga ning pearoaks saime hambaid teritada grillitud lambaliha peal, mis viis keele alla. 

 

Grillpidu Brigitta juures

Külaliste võõrustamisel mängis olulist rolli ka Birgitta mees Mart, kes tõi lauale isegi Vana Tallinna heritage likööri. Kuulsime jutte nii möödunud aegadest kui ka tänapäeva väliseestlaste elus Rootsis. Üks väliseestlane oli isegi kusagil teisme eas loobunud eesti keele rääkimisest ning selle täiesti ära unustanud, kui siis pensionieas jälle teiste väliseestlastega hakkas läbi käima ning õppid eesti keele taas ära. Päris põnev oli ka kuulda neid lugusid, kuidas nad Eestist väikeste lastena vanematega põgenesid. Kui ma varem olen mõelnud, et pagulusse minek oli osaliselt teiste eestlaste reetmine, siis olen aru saanud, et teatud juhtudel oligi osadel valida, kas põgenemine või hukkamine/küüditamine. Ja siin ei ole just suurt valikut. Samuti saime sirvida Rootsis väliseestlaste algatusel kord nädalas ilmuvat Eesti Päevalehte, kust sain isegi päris põnevaid uudiseid teada.

4. päev - sõit tagasi Eestisse

Esmaspäeval hakkasime juba tuldud teed pidi tagasi Eestisse tulema. Ma sain Mari-Liisi juures proovida esimest korda ka mandli piima, kuna Mari-Liis on osaliselt taimetoitlane. Teepeal lennujaama tegime ühe peatuse ka kohalikus kaubanduskeskuses Norra piiri ääres, kus arvatavasti käivad kõik Norrakad ise ka šoppamas. Ma lõin oma viimased Rootsi kroonid toidupoes laiali ja ostsin seda nn kosmonaudi pasteeti. hiljem hakkasin mõtelma, et kas see läheb vedelike alla või mitte. Tollis siiski selgus, et nad ei luba mul seda lennukisse võtta. Ma küll pakkusin välja, et kui ma pool ära söön, et kas siis võin, kuid väidetavalt oli pakend üle limiidi. Siit tuli hiljem kelleltki idee, et ma oleksin pidanud, siis osa kilekotti laskma ja nii kaasa võtma :D Lennujaamas saime ka ilusti auto tagastatud, kuna seal kedagi ülevaatamas ei olnud, siis viskasime võtmed ainult postkasti. Muidugi osutusin tollis mina ka selleks õnnelikuks, kes sai meessoost tollitöötaja poolt läbi katsutud ja ikka kontrolliti kõik pükste värvli vahed läbi :D Kokkuvõttes jäin mina ja ka arvatavasti kõik teised reisiga väga rahule. Minul isiklikult muutus totaalselt arusaam väliseestlastest. Eriline au neile väliseestlastele, kes on suutnud säilitada või mõnel juhul isegi uuesti selgeks õppida eesti keele rohkem kui poole sajandi jooksul Eestist eemal olles. Kel võimalus, soovitan järgmine kord kindlasti Göteborgi õdedele külla sõita ja kui mitte varem, siis sügisel toimuval juubelil on võimalik nendega tutvust sobitada. 

  

Nagu näha, siis mu nimi oli väga populaarne Roostis - Finger Marie küpsised :D