Ei-me-ette-tea

Heia. Kirjutaks siis ka vahelduseks midagi siia. Eestis juhtub ka midagi põnevat, mis vääriks jäädvustamist või loota võib. Ongi kuu aega Eestis juba oldud. Üks nädalavahetus sai siis üle saja aasta jälle vanaemal Võrus külas käidud. Täitsa tore oli. Käisin ka suvilas, kuhu viimased kolm-neli suve ei ole jõudnud ja kui siis ainult talviti, kui lumi maas. Vanaemal oli hea meel ning tal oli üks sõbranje Soomest ka külas (tegelikult sugulane, need vanavanemate sugupuud on ikka päris keerulised, sest siis oli peres ikka keskmiselt 7 kuni 9 last - Eesti hetke iive tunneb sellest küll puudust. Igastahes ei suuda ma neil kõigil sugulastel järge pidada). Üheks kõrvalpõhjuseks oli ka minu soov külastada mõnda Võru klubi ning see sai ka ellu viidud. Päris naljakas oli. Soome ehitajatest seal puudust ei tulnud. Täna oli ka üks põnev üritus. Tutvustasime nimelt inimestele kaubanduskeskustes Windows 8.1. Mina ja IT? Tean, need ei lähe just kokku ning Mina ja PC - ammugi mitte. Sellele demovõist...

Puhkus sai alguse juba Nashvillies. Kui varasemad aastad on check out kestnud vähemalt 10 tundi jutti arvuti taga istudes ja pead valutades, siis see aasta oli see rohkem formaalselt klientide üle vaatamine, mis võttis mingi 2h aega. Esimene aasta oli järjekord sekretäri juurde 4h pikk, siis see aasta oli 4 minutit :D Sain oma saadetise Eestist ka kätte, tegemist oli Triinu ja Saile poolt koostatud guidiga Gatlinburgi, mis oli eriti vaimukas. Sealset horoskoopi järgides oli 2. kuupäev soodne pidutsemiseks sõnnidele ja nii mina, Aša, Imbi seadsimegi sammud Nashvillie südalinna poole, sest me kõik samast tähtkujust. Tähtede seis ei vedanud meid alt ja nalja-naeru kui palju. Kohe esimeses pubis sattusime õigesse lauda, kus ei pidanud ise joogijänu kustutamise eest muretsema. Seltskonnaks oli üks isa ja ta poeg Michiganist, kes tegeles Fedex äriga. Vanapapp oli täiega lahe, tahtis mulle sokutada oma poega nr 6 ja lubas vastutasuks 4 lehma ja rasedat küülikut :D Sai siis country muusikat ku...

Ja uskuge või mitte, see suvi saigi läbi ja ma pidasin lõpuni vastu. Pean kurbusega teatama kõigile Texase koertele, et neil ei ole enam võimalik minu jalgu lakkuda, minu peale haukuda, mu kotti nuuskida ega mu auto kummide peale kuseda :D Ja inimesed, võite nüüd rahus hingata, keegi ei küsi enam teie laste kohta, vähemalt mitte mina :D See nädal kohtasin ma kolmejalgset koera, õnneks ta ei jõudnud nii kaugele hüpata, et mu jalgu lakkuda, lihtsalt haukus. Samuti kohtasin üht meest, kes nagu õudukast välja karanud monster välja nägi. Alguses arvasin, et ta on mingi põlengu üle elanud, kuna kogu nahk oli põletusarme täis, kõrvad ja nina moondunud, labakäsi jublakas, kuid küsimise peale oli ta lihtsalt iraagis autopommiplahvatuse üle elanud. Õnneks talle enam valu ei valmistanud kuid hääl oli üli sõbralik, nii kahju lihtsalt. Jube, mis nad seal ikka teevad. See nädal sai siis üle pika aja jälle politseidega juttu ajada, keegi oli jälle väikse kuulutuse fb üles pannud. Õnneks...

Ja   kätte ongi jõudnud viimane nädal. Ma olen juba seda hetke nii kaua oodanud, kuid siin bookfiildil on iga päev nagu uus suvi, kunagi ei tea, mida päev võib endaga kaasa tuua ja seetõttu tuleb võtta üks päev korraga. See nädal ma kohtasin nii armsaid peresid, et anna minna. Kõik emad on ikka üli armsad ja hoolitsevad. Ma kollektisin (sain tasuta) endale lõpuks ka kauboikaabu. Ühelt vanaisalt küsisin, kelle ukse taha lambist sattusin ning tema meelituste peale sisse ka läksin ning vanaema võttis midagi lapselastele. Mul on juba silma, et vaatan lastele peale ja ütlen nende vanuse. Mõni ema on 3ndl beebiga ning need ei näe veel kohe üldse inimese moodi välja. Iga päev kohtab ikka selliseid, et tänad taevast endal on kõik hästi. Ühes peres oli perepoeg pime ja see oli päris omamoodi kogemus, sest ma ei ole otseselt kunagi ühegi pimedaga suhelnud. Nad haistavad rohkem. Täna ei ole ma põhimõtteliselt midagi erilist teinud. Viisin ühele alumnile ta tellitud raamatud ära, üli armas in...

Tean, et kirjutasin pealkirja valesti. Hei ja ongi 2 nädalat veel. Tundub vähe, kuid tegelikult on see päris pikk aeg. Täna võtame siis vabalt ja some arbuusi ja mõnuleme basseini ääres, äkki saame ka oma parmupäevitust leevendada. Täiega mõnus oli basseini ääres. Ma ainult ei teadnud, kuidas oma tooli sättida, sest päike oli suht seniidis :D Hetkel oleme restoranis, saab suppi üle pika aja süüa. Käisime šoppamas, apppiii nii tahaks täiega šopata, kuid ma ei raatsi enne suve lõppu mine sa tea, mis veel võib juhtuda. Eile sain treilerperelt süüa – kartuli salatit, liha ja ube täiega hea oli. Nii liigutav on kuulata, kuidas hinnanatakse haridust treileris, kus mõlemad vanemad on 9 klassi haridusega ja ainult isa töötab. Sain ka ühelt mehhiklasest isalt takitosid, nimelt pühapäeval kõik grillivad väljas ja no lõhnad on ikka päris head ;) Juust oli paprikaga ümbritsetud peekoniga. Siin teedel saab ikka rallit. Ükspäev jäin liiva kinni. Mul nimelt madal väike auto ja seal taga pidid...

See nädal viskas siis linn mulle kopa ette ja mind saadeti tagasi maale. Maal töötamine on puhkus. Mu jalad on jälle normaalsed ega ei valuta, kuna maal kasutan rohkem kütust kui oma pekki. Siin on kohati väga liivane ja ma jäin eile liiva kinni, kuna võtsin valesissesõidutee. Üks isa tõmbas kohe välja. Täna käisime siis Nasa space senteris. Seal nägi siis kõike neid rakette ja sai rohkem teada selle kosmonaundistuse kohta. Täitsa lahe oli, siia maani protsessin seda informatsiooni. Sai ka kivi katsuda, mis kuult pärit. Nüüd ma ei pese oma käsi enam kunagi :D Ja siin koerad kogu aeg nuusivad mu koti umber ja tahavad sinna peale kuseda ehk mu silmad peavad igal pool olema. Eile kohtasin ka ühte pere, kes valmistub   maailma lõpuks või ei tea milleks ehk neil on ikka julmalt sööki varutud. Nende sõnul ostavad nad iga kord natuke rohkem süüa kui poes käivad. Maal kohtab ikka igasuguseid hambutuid ja sulelisi. Midagi väga rohkem polegi. Seeya TX*country*girl...