Puhkus USAs

Puhkus sai alguse juba Nashvillies. Kui varasemad aastad on check out kestnud vähemalt 10 tundi jutti arvuti taga istudes ja pead valutades, siis see aasta oli see rohkem formaalselt klientide üle vaatamine, mis võttis mingi 2h aega. Esimene aasta oli järjekord sekretäri juurde 4h pikk, siis see aasta oli 4 minutit :D Sain oma saadetise Eestist ka kätte, tegemist oli Triinu ja Saile poolt koostatud guidiga Gatlinburgi, mis oli eriti vaimukas. Sealset horoskoopi järgides oli 2. kuupäev soodne pidutsemiseks sõnnidele ja nii mina, Aša, Imbi seadsimegi sammud Nashvillie südalinna poole, sest me kõik samast tähtkujust. Tähtede seis ei vedanud meid alt ja nalja-naeru kui palju. Kohe esimeses pubis sattusime õigesse lauda, kus ei pidanud ise joogijänu kustutamise eest muretsema. Seltskonnaks oli üks isa ja ta poeg Michiganist, kes tegeles Fedex äriga. Vanapapp oli täiega lahe, tahtis mulle sokutada oma poega nr 6 ja lubas vastutasuks 4 lehma ja rasedat küülikut :D Sai siis country muusikat kuulatud ja jalga keerutatud. Ühes teises kohas sai ka piljardit mängitud. Lõpuks jõudsime tagasi motelli, kes õhtul kes hommikul :D Kolmapäev oli siis minu jaoks mõttetu, kuna mul check out valmis, käisin siis jookmas. Lõuna paiku asusime teele Gatlinburgi poole. Pidime ka walmardist süüa ostma ja selle litsumisega autosse oli päris suur tegu. Gatlinburgis oli siis jälle üks väga nunnu majake. Varasemad aastad on veits vipim olnud, kuid see eest oli seal wii tantsumäng, mis kaalus kõik üles.

Gatlinburgis sai siis hoolega söödud - joodud ning nats ka šopatud. Ükspäev käisime ka mägedes vaadet nautimas. Ilm oli soe ning ma nats päevitasin ka. Reede hommikul sai veel Chrisiga hommikust süüa ning siis asusime teele Florida poole. Esimene öö olime Imbi vahetuspere juures väravaga elamurajoonis, kus oli suht villad. Selles majas oli sisebassein mille ääres olid tubade uksed. Järgmine hommik vurasime siis edasi Miaimi poole. I LOVE MIAMI. Ma räägin siis Miaimist veits segamini, kuna pildid on vales järjekorras ning ma ei viitsi neid ümber tõsta.

Viimasel päeval oli meil võimalus külastada kohaliku Miami ülikooli loengut, mis oli mõeldud medõdedeks õppijatele. Kutt kitlis oli Epu Miamis õppiva eestlasest sõbra sõber. Loengu teemaks oli siis USA tervishoiusüsteem. Päris huvitavalt rääkis see lektor, kahjuks olime magamata viimase öö peost. Neil on seal nii vip õppekeskond (nagu pildilt näha), et isegi meie haiglates ei leidu sellist. Veendusin ka, et medõeks õpib USAs ikka igas vanuses inimesi. Suht tasuv ja nõutav töökoht. Eelnevast peost siis nii palju, et see toimus ühes kauboi klubis ja sama oli ka peo teemaks. Enamikul oli kauboi kaabu ja saapad, samuti lühikesed teksad ja nabakas. Läksime sinna siis selle eestlase kutsel (edaspidi mr. T). Sissepääs oli 5 dollarit ja naistele oli öö läbi kõik joogid tasuta (elu on lill), kuid minu puhul teatud hetkest nõudlus väheneb ja siis vahet pole. See oli ikka üli lahe klubi, sai igasuguste pop lugude järgi kauboi tantse tantsida ehk kõik tedsid samme ja sai siis nende järgi kaasa vihutud. Proovisime ka rodeo järgi, kuid see ei ole eriti produktiivene tipsuse peaga. Kui pidu läbi sai, siis suundusime mr. T ühikasse, kuid enne tuppa minekut tegime väikese kainestava supluse ühika välisbasseinis, mis oli üli ilus. Mis seal viga siis õppida on :D

Muidu ööbisime Epu suve hostdadi venna naise juures, kelle mees töötas kusagi USA salaluures ja oli kusagile minema saadetud ehk naisel ja ta lemmikloomadel oli kodus igav. Sadasime siis talle kokku 7kesi sisse. Üli armas, sõbralik, jutukas ning abivalmis naine :) Alguses oli meid seal 5. Pilt siis esimesest õhtust Miamis, kus sundusime mr. T juhatusel klubisid vallutama. Päris naljakas ja teistmoodi kogemus oli. Käisime nii salsa, rocki kui ka mitmes päris klubis. Ühe klubi jätsime vahele kuna seal olid järjekorras ainult mustad, ei tahtnud, et klubi ainult meid vahitakse :D Ja kuidas nad siis Miamis tantsivad - ainult nühivad üksteise vastu, eriti pop oli üks tants, mis meentas pigem paarituvaid koeri :D Pole veel Eesti klubidesse jõudnud, kuid loodan, et see ei ole Eestis moes. Välismaal kohtab ikka naljakaid inimesi, kes sinuga rääkima tulevad, raske kohe sõnadesse panna, miks nad naljakad on. Mina olin siis too õhtu kaine autojuht ja mul oli ekstra naljakas :D

Pühapäeva hommikul sai siis hoolega eelnevast peost välja magatud. Ma veits päevitasin ka meie maja hoovis palmide all, eriti mõnus. Pärastlõunal hakkasime siis Key Westi poole vurama, kuhu plaanisime kohale jõuda päikeseloojanguks. Tegemist oli 3h sõiduga läbi pisikesi saarekesi ühendavat teed, kus vahepeal oli mõlemal pool ookean. Teepeal põikasime läbi ka ennustaja juurest, kes meile tulevikku ennustas. Täiega lahe oli. Huvitav ainult, kas see ka täide läheb. Ennustuste kohaselt jään ma lähime aja jooksul rohkem reisimise kohapealt paiksemaks (kui see minu teha on, siis see küll täide ei lähe, sest ma tahan juba praegu kusagile minna ning näädalasd tripid mind eriti ei köida enam). Loodame, et see ennustus ei ole seotud minu tulevase rahakoti suurusega. Ning mõndadel on minu esimesse pulma vist väga igav tulla :D

Key Westis oli siis väga ius päikeseloojang. Vähemalt pildid on ilusad. Tegelikult oli pilv täpselt päikese ees ning me väga seda loojangut ei näinud. kuid pole hullu, ma sain neid ilusaid loojanguid nii söögi alla kui ka peale nii Oklahomas kui ka Texases jälgida. 

Kew Westist Kuubasse on 90 miili ehk see koht on täiega mõnus kariibi õhkkonnaga.

Esmaspäeval oli siis aeg lõpuks seada sammud ka Miami South Beachi. Alljärgneval pildil on siis kõik tšikid Imbi hostemalt ostetud bikiinididega, mis on pärit Columbiast. Mõnus ilm oli ja palav ka. Enamik suutsid ennast ära põletada nii, et ega me väga enam randa ei jõudnud. Ainult ühel päeval veel, kuid siis oli pilves - lained olid see eest mõnusad;)

Suurepärane pilt, kust on selgelt näha, mida tähendab töötamine 40+ kraadises kuumuses ning missugused ilusad randid sa võid saada. kurbusega pean teatama, et isegi Miami päike ei suutnud eist võitu saada minu puhule :D

Mingi helikopter tuias ka vahepeal üle ranna. Vb oli tegemist CSA Miami võtetega :D Pärast päevitamist asusime šoppama. Usas ikka riided nii palju odavamad, eriti firma riided ;)

Tegemist on epu viiamse õhtuga Miamis (nö viimane, sest ta jäi järgmine päev lennust maha kahjuks, 3 mintsa hilines). Igastahes suundusime Ocean drivile, mis on peamine Miami peotänav. Autojuhiks oli meie armas võõrustaja, kes hiljem ka koju tõi. Läksime siis salsa kluppi alguses, kus ostsin endale üli hea külmutatud Mango margharita. Sellest klubist ei puutunud ka lavashow, mis pakkus silmarõõmu nii naistele kui ka meestele. Vahepeal hüppasime Eloga puhkuse mõttes ka Miami beachile laineid ja tähti nautima. Unustasin mainida, et Nashvilliest alates olin ma haige, mis ei lasknud mul täiel rinnal Miamist rõõmu tunda (viimane päev oli ainult ok olla). Väike kõrvalepõige veel see, et viimasel tööpäeval magasin ma sisse, kuna Aša telefon otsustas öösel ära surra, õnneks oli mul selline naljakas käekell, mis lambist iga päev 6.07 piiksus ning nii oligi tegemist täiusliku suvega. Sealt edasi suunudusime ühte rohkeb klubi kluppi, mis asus vabas õhus basseini ääres, ehk soovijad said sinna hüpata. Sealt edasi tahtsime veel minna ühte teisse kluppi, kuhu ainult sisse ei lastud, sest meil oli kontsavaba pidutsemine, kuid sinna ei lastud ilma kontsadetta sisse. Väga tore, sest keegi ei uskunud mind, kui ma mainisin, et sellise klubid võivad siin Miamis olla ;)

Viimasel päeval tahtsime Ašaga rullikatega sõitma minna, kuid päevased tegevused venisid nii pikale, et kui lõpuks laenutusse jõudsime, siis nad ei tahtnud enam laenutada, mis seal ikka, juhtub. jalutasime siis nii sama South Beachil ringi. Aša sai ka endale uue rendiauto, punase väikse fiati, üli nunnu ikka ning kõik kaasautojuhid lasevad suurema heameelega vahele ;)

Ameerika stiil, potased, firmakott, triiksärk. Ühesõnaga vahet pole mis seljas, potased sobivad alati :D

Ametlik date-time-place said jäädvustatud ;)

Viimase päeva lõpetuseks oli fotosessioon Miami downtownis. Sõisime seal lihtsalt ringi ning ma märkasin ilusat vaadet. keerasime sisse. alguses tuli sealsest majast välja üks turva. Tui välja, et tegemist oli FBI või CIA hoonega, kuid ma lubasin talle, et meil ei ole plaanis hoonet pildistada ning lihtsalt teeme paar pilti, max 10 mintsa. Usun, et ta siiski kirjutas igaks juhuks meie auto nr üles :D

Varahommikul asusime siis teele viie lennu peale. Good by Miami! See you soon.

Lennureisidest siis nii palju, et alguses siis Miamist Charlotti (North Carolina) ja sealt New Yorki, kus pidime lennujaama vahetama. Tegime eloga väikese vahepeatuse ka Central pargis, kus sai veits päevitatud. Newargi lennujaamas oli mul veits vaba aega ning päras nohuse ninaga lõhna valimist otsustasin minna meditatsiooni ja palve ruumi, kuna ennustaja soovitas mulle mediteerimist, kuna ma pidavad olema kohati kahestunud (kord otsustan üht ja siis teist ning unustan asju). Soovitan soojalt kõigile, hea vaikne ruum ning saab omaette kultuurikogemuse ka, kuna üks must tuli sinna Allahit paluma. Meidteerimisest ei tulnud väga midagi välja, sest m aolin päris väsinud ning pigem võitlesin sellega, et magama ei jääks. Lennujaamas kohtasin ka Maarjat, kellega läksime sama lennuga. Mul hakkas Londonisse lennu ajal paha olla. eriti hull, mul ei ole mitte kunagi varem paha hakanud ning just siis hakatakse muidugi ka õhtusööki serveerima - eriti nunnu. Õnneks läks see ajapikku üle, sest ma olin nii väsinud ja jäin magama. Lend jõudis 30 mintsa varem kohale ehk siis umbes 5.5 tunniga üle Atlandi - pole paha. Lennuk oli ka tavaliste mõõtudega (6 kohta reas) , tavaliselt olen ma lennanud ikka kas siis 2 korruselise võo 11 kohta reas lennukiga. Heathrow lennujaamas olles meenus mulle, kui kallis kõik Londonis on. Frankfurdis jälle selgus, et Eesti on väike, kuna nii mõnigi uttav oli samal lennul. 

Sellele suvele sai siis korralik punkt pandud ning olen juba õnnelikult ühes tükis koos kõigi oma kohvritega Eestis. Eks näis, mis Eesti sügisel mulle pakkuda on, sest eelmise aasta sügise veetsin ma Londonis - Looking forward :)