11 nädal: nunnumeeter
Ja
kätte ongi jõudnud viimane nädal. Ma olen juba seda hetke nii kaua
oodanud, kuid siin bookfiildil on iga päev nagu uus suvi, kunagi ei tea, mida
päev võib endaga kaasa tuua ja seetõttu tuleb võtta üks päev korraga. See nädal
ma kohtasin nii armsaid peresid, et anna minna. Kõik emad on ikka üli armsad ja
hoolitsevad. Ma kollektisin (sain tasuta) endale lõpuks ka kauboikaabu. Ühelt
vanaisalt küsisin, kelle ukse taha lambist sattusin ning tema meelituste peale
sisse ka läksin ning vanaema võttis midagi lapselastele. Mul on juba silma, et
vaatan lastele peale ja ütlen nende vanuse. Mõni ema on 3ndl beebiga ning need
ei näe veel kohe üldse inimese moodi välja. Iga päev kohtab ikka selliseid, et
tänad taevast endal on kõik hästi. Ühes peres oli perepoeg pime ja see oli
päris omamoodi kogemus, sest ma ei ole otseselt kunagi ühegi pimedaga suhelnud.
Nad haistavad rohkem. Täna ei ole ma põhimõtteliselt midagi erilist teinud.
Viisin ühele alumnile ta tellitud raamatud ära, üli armas inimene. Ostsin endal
kleidi ka suve lõpuks (tuleb ikka sinnani vastu pidada, muidu saab lihtsalt
kanda). Sai ka basseini ääres päevitatud ja oma rante vähendatud, vb nats läks
paremaks. Siin net kogu aeg kõigub meil. Nii, mida siis veel põnevat juhtus.
Treilerites elevate peredega on alati põnev rääkida ning countries ei tea
kunagi kuhu maandud. Koerad endiselt armastavad mind hoolega lakkuda :D Nädala nael oli ikka see, et mu toakaaslane oli haige (ämblikuhammustuse tagajörjed) ehk tal ei lubatud tööd teha nii, ta siis iga hommik kui ma tööle läksin, pidi tema kodus passima. Tal tegelikult ei olegi vaja töötada, ta meil niigi tublit tööd teinud. Kuid lapsest ikkagi nii kahju, tahab hullult tööle minna, kuid ei lasta. Mulle
jagati ikka tarku sõnu see nädal, et tuleb ikka elu nautida ning alles siis
abielluda ning lapsi tuleb saada ikka nooremas eas, et siis ollakse kannatlikum
nende kasvatamisega ja rohkem energiat. No võta või jäta. Sain ka mexiko toitu
mekkida, takosid siis täpsemalt, täitsa head olid, terveks päevaks sai kõht
täis :D Egas midagi, võtame siis sellest viimasest nädalast viimast ning anname
endast parima, kaotada pole midagi ja jääme ikka endaks.
See ya,
Pühapäeva hommikusöök Dennises (parmupäevitus-ajee =)
TX*county*girl*MARIE
Comments