Jõulude ajal otsustasime veits pikemalt peatuda Cairnisi. See on suurimaid linnu Austraalia idakalda tipus. Bussiga koahel jõudes and Airbnbsse kõndides arvasime algul, et oleme sattunud Hiina, kuna teepeal tulid vastu ainult asiaadid. Airbnb oli nagu pansionaat, kus terves majas olid erinevad toad välja üüritud ja omanikud ise ei elanud seal. Võti oli ka jäetud parooliga karpi. Meil oli üks tuba ja siis köök, elutuba ja vannituba oli ühiskasutuses.
 |
| Airbnb seltskond (California, Holland, Korea) |
Esimesel jõulupühal shoppamas
Austraalias oli esimesel jõulupühal inimestel kombeks shopata, kuna siis just algasid allahindlused. Airbnb lähedal asus suur kaubanduskeskus ja nii veetsimegi seal enamus päevast, kuna väljas sadas pm terve päeva. Cairnsis meil ilmaga just ei vedanud. Cairns asub troopika vöötmes, kus pool aastast sajab ja pool aastast on kuiv. December on tavaliselt vahepealne, kuid me sattusime just sellisel ajal, kus terve kuu sademed tulid meie sealoleku ajal maha. 😥 Nii, et minu plaan jõulud päevitades veeta läks vett vedama, kuid ma usun, et mu nahk oli selle üle õnnelik. Kaubanduskeskuses sai siis veits shopatud. Ma tahstin endale uusi bikiine osta, kuid ei leidnud. Need aussie firmade bikiinid ei olnudki nii soodsad kui oleks võinud loota. Seal kaubanduskeskuses oli ka suur söögisaal erinevate söögikohtadega ja ma ostsin endale sushit ja Kevin mingit hiinakat ning selline oligi meie jõulusöömaaeg. Kuna arvasime, et kaks järgnevat päeva on kõik poed kinni, siis ostime ka poest mingit sööki, et nälga ei jääks.
 |
| Bromenaadil jalutades leidsime hunniku pelikane |
Teisel jõulupühal linnas
Järgmisel päeval oli vihm veits järgi jäänud ja nii me läksime Cairnsi peale jalutama. Saime ka kohalikus lagoonis ujutud. Linna peal oli pühade kohta üllatavalt palju rahvast, enamik vits küll turistid. Kunagi maailmasõja ajal oli tegelikult Cairnsis ka ilus liivarand, kuid inimtegevuse tagajärjel ja piirkonna laienedes on see kadunud. Seal ookeani vees ei või tegelikult ka ilma nailonülikonnata ujuda. Meie üllatuseks olid ka paljud söögikohad avatud ning just aasia söögikohad ja siis jõudis kohale, et Aasias ju jõule ei tähistatagi. Sattusime ühte Tai restorani, millest Kevin oli vaimustuses nii, et me sõime seal veel Cairnsis oleku ajal. Pappaia salat oli muidugi hea. Kuna poed olid lahti, siis sai ka suveniire osta. Ma ostsin oma isale kuivatatud krokodillinahka. Kuuldavasti pidi täitsa ok maitsega olema. Cairnsis on ka palju nahkhiiri ja nad on hiiglaslikud ning lendavad ka päeval ringi nii, et mõni puu on neist lausa paksult täis. 😃😃
 |
| Cairnsi lagoon |
Cape Tribulation ja Daintree vihmamets
Komandal jõulupühal läksime ekskursioonile. Selle olime paar päeva varem broneerinud ning tegelikult oleks võinud veits varem ette broneerida kuna osade firmade pakutavad tuurid olid juba täis broneeritud. Tee sinna vihmametsa oli päris pikk, kusagil 3 tundi. Õnneks oli giid väga lõbus ja lasi meile 90ndate poplugusid Britney Spearciga eesotsas. 😅 Esimene peatus oli Cape Tribulation kus sai aborigeenide kultuuriga tutvuda. Minu jaoks oli see väga kommertsiaalne ja peale tossust läbikäimise, mis pidi pahad vaimud eemale ajama ja siis mingi loodusliku värviga kehale triipe tegemise seal midagi väga põnevat ei olnud.
 |
| Suht õnnelik, et vihmavari sai kaasa, ostin keebi ka ikka pärast |
Edasi läksime Daintree jõe kruiisile krokodille jahtima. Kuna vihma oli mitu päeva sadanud, siis oli jõgi tugevalt üleujutatud. Krokodille me küll kahjuks ei näinud, kuid täitsa tore oli vee peal vihmametsa uudistada ning giid rääkis erinevatest puudest ja lindudest, kellest möödusime. Vees ulpis ka palju suuri puukoore tükke, mida giid rääkis, et ei tasu krokodillidega segi ajada. 😃
Edasi liikusime mikrobussiga vihmametsa. Vihma sadas päris palju ja üks jõe ületamise koht oli praamiga ning sinna saamiseks pidi osaliselt läbi vee sõitma. Päris hirmus oli kohati. Samas pakkus vihm põnevat loodust, kuna kõik teeäärsed kaljud olid muutunud väikesteks koskedeks, mis oli päris ilus. Kuna üks tee osa oli üle ujutatud, siis me päris sinna õigesse vihmametsa raja peale ei jõudnud, mis oli esialgu plaanis, kuid see teine rada oli ka täitsa tore. See meenutas nagu Eesti raba laudteed. Veits isegi kartsin seal kõndida, kuna arvasin, et raudselt mõni mürgine madu või ämblik satud mu teele, kuid tegelikult ei näinud kedagi, tudus nagu mets magaks. Samas näitas giid meile üht mürgisemat taime, mida puudutades tekib soov ennast ära tappa, kuna taimes olev mürk häirib inimese närvisüsteemi ja valud on nii suured, et ei suudeta nendega elada. Vastumürki sellele ei ole nii, et tuleb lihtsalt kuid kannatada, kuni üle läheb.
 |
| Siin pildil on sis üks taimedest maailma mürgiseim |
Pärast oli ka lõuna friikartulite ja burksiga. Selle söögikoha lähedal oli ka üks rand, kus ei tasuvat väga ujuda, sest seal elavad krokodillid ning nii mõnigi inimene on neile söögiks läinud. Nimelt on tegemist selliste krokodillidega, kes saavad elada nii magedas kui ka soolases vees. Looduses kohapealt on tegemist maailmas unikaalse kohaga, kus kaks maailma kopsu - vihmamets ja korallrahud - kohtuvad üksteisega. Nii saimegi vihma ajal käia maailma vanimas vihmametsas. 😇
Great Barrier Reefil snorgeldamas
Tegemist on siis maailma suurima korallrahuga, mis on kohustuslik külastuskoht Austraaliasse reisides. Meil natuke vedas see päev ilmaga, kuna eelnevatel päevadel olid paljud reisid ära jäänud vihma tõttu, sest siis ei ole just kõige parem nähtavus snorgeldamiseks. Siiski oli meri suht lainetes ja ma võtsin ühe tableti merehaiguse vastu. Ma suht õnnelik selle üle, sest mul hakkaski paha ning enamik laevasõidu ajast olin väljas tekil, sest värske õhk oli hea. Kõik laevad muidu väljusid samast terminalist ja sinna pidi hommikul veidike enne väljumist kohale minema, sest broneering tuli vahetada piletite vastu.
 |
| Konditsioneer ei ole just tore, kui märg oled |
Laev oli muidu päris suur ja me läksime välis reefile. Snorgeldamise kohti on Cairnsi lähedal päris palju, kuid nii mõnigi koht on juba turistide poolt ära nuiatud. 😞 Reisi ajal sai ka süüa laevas, kuid ma peale saia midagi muud ei võtnud, kuna kartsin, et pärast tuleb sõidu ajal kõik üles. Vette minekuks pidi panema sinise nailonülikonna selga, mis kaitses millimallikate eest. Ma seekord võtsin endale ka päästevesti ümber, sest lainetus oli päris suur ja siis ei pea ise nii palju käsi-jalgu liigutama veepeal püsimiseks. 😅 Snorgeldada sai kahes kohas ja täitsa tore vaade avanes, eriti just siis kui päike pilvetagant välja tuli ja veealuse maailma särama lõi. Pärast sai ka dušši all soolane vesi maha pesta. Kuna ilm oli tuuline ja päike tihti pilve taga, siis ega kaua ei tahtnudki veealust maailma uurida.
 |
| Avatari outfit 😂 |
Lennuk Sydnysse läks meil varahommikul 5:40. Lennujaam ei asunud just kaugel, kuid sinna regulaarset ühistransporti ei sõida. Kuigi Cairnsis tegutseb Uber, siis ma ei olnud väga kindel, palju neist saadaval on nii vara hommikul ja nii broneerisin vrahommikuks takso. Ma küll veits pabistasin, et kas ikka tuleb kohale ja bronerring läks läbi, kuid õnneks oli ikka takso tellitud ajal kohal. 😊 Lend Sydnysse kestis kusagil 3 tundi. Cairnsi tahaks kunagi kindlasti tagasi minna ja järgmine kord kindlasti pigem varasügisel enne vihmahooaega.
 |
| Veealune selfy |
Comments