10. nädal - country
Heia!
Endiselt koristatakse siin maisi. Ma sain oma listi ka lõpuks farmereid. Siin on uus kuup sõna kalukunite kasvatamine nagu vilja. Ehk nad elavad puntras koos ühes majas ja viiakse tapamajja kui on piisavalt suureks kasvanud. Välja ei lasta ja kui lastaksegi, siis nad tahavad ruttu majja tagasi. Üks õhtu oli siin räme äike, vihma tuli nii nagu keegi oleks voolikuga sulle otse auto aknaklaasile lasknud.
Sain lõpuks ka oma auto enda nimele vormistatud ehk saab nüüd ta vaikselt maha müüa ja nats raha selle eest. Hea, et ma kohaliku tädi endaga kaasa võtsin. sest tuli välja, et nad on seaduseid muutnuid ja seega ei olekski ma saanud seda ise teha, kuna mul ei ole south carolina juhiluba. Mul on selline karvane tunne, et ma saatsin eile kaks loomakest paradiisi. Siin on ikka tõeline miiniväli autoga sõites - oravad lippavad nii kiiresti üle tee, et sa ei pane lihtsalt tähelegi. Siin, Lamaris, on kõik mehed jahimehed. Sellepärast on kõik majad põtrade, kalade, metskalunite, jjänete, partide ja muude loomade topiseid täis. Kuna mehed on väga pühendunud jahtimisele, siis selle pärast ma arvan, et siin on väga palju lahku läinud peresid. Loodus on ikka päris ilus. Vahepeal lihtsalt kohe tahaks seisma jääda ja seda metsatukakest imetlema jääda. Ühe pere perekonnanimi oli Munns (tegin pilti ka ;D). Kui ma ei eksi, siis kaks nädalat on veel jäänud - võiks siis lõpuks raamatuid ka müüma hakata. Pühapäeval käisime järveääres ja sain see suvi lõpuks ka looduslikus veekogus ujuda. Grillisime ehk tegime purkse - BQ. Üks pühapäev käisime ka oma landlordidega hiinakas. Ja ma ei jõudnud kõike ära süüa ja landlady võttis enda toidu karbiga kaasa koertele ja ma siis valjusti ettekandja juuresolekul küsisin, et - "Elizabeth, do you want my food also for the dogs?!" - Päris viisakas olen ikka :D
Aga mis ma siin ikka väga pläkutan. Täna lähme Charlstoni nii, et saan jälle 5h autoga vähemalt sõita. Ma varsti vist kasvan autoistme külge kinni.
Have fun ja tervitused kõigile!
Marie =)
Endiselt koristatakse siin maisi. Ma sain oma listi ka lõpuks farmereid. Siin on uus kuup sõna kalukunite kasvatamine nagu vilja. Ehk nad elavad puntras koos ühes majas ja viiakse tapamajja kui on piisavalt suureks kasvanud. Välja ei lasta ja kui lastaksegi, siis nad tahavad ruttu majja tagasi. Üks õhtu oli siin räme äike, vihma tuli nii nagu keegi oleks voolikuga sulle otse auto aknaklaasile lasknud.
Sain lõpuks ka oma auto enda nimele vormistatud ehk saab nüüd ta vaikselt maha müüa ja nats raha selle eest. Hea, et ma kohaliku tädi endaga kaasa võtsin. sest tuli välja, et nad on seaduseid muutnuid ja seega ei olekski ma saanud seda ise teha, kuna mul ei ole south carolina juhiluba. Mul on selline karvane tunne, et ma saatsin eile kaks loomakest paradiisi. Siin on ikka tõeline miiniväli autoga sõites - oravad lippavad nii kiiresti üle tee, et sa ei pane lihtsalt tähelegi. Siin, Lamaris, on kõik mehed jahimehed. Sellepärast on kõik majad põtrade, kalade, metskalunite, jjänete, partide ja muude loomade topiseid täis. Kuna mehed on väga pühendunud jahtimisele, siis selle pärast ma arvan, et siin on väga palju lahku läinud peresid. Loodus on ikka päris ilus. Vahepeal lihtsalt kohe tahaks seisma jääda ja seda metsatukakest imetlema jääda. Ühe pere perekonnanimi oli Munns (tegin pilti ka ;D). Kui ma ei eksi, siis kaks nädalat on veel jäänud - võiks siis lõpuks raamatuid ka müüma hakata. Pühapäeval käisime järveääres ja sain see suvi lõpuks ka looduslikus veekogus ujuda. Grillisime ehk tegime purkse - BQ. Üks pühapäev käisime ka oma landlordidega hiinakas. Ja ma ei jõudnud kõike ära süüa ja landlady võttis enda toidu karbiga kaasa koertele ja ma siis valjusti ettekandja juuresolekul küsisin, et - "Elizabeth, do you want my food also for the dogs?!" - Päris viisakas olen ikka :D
Aga mis ma siin ikka väga pläkutan. Täna lähme Charlstoni nii, et saan jälle 5h autoga vähemalt sõita. Ma varsti vist kasvan autoistme külge kinni.
Have fun ja tervitused kõigile!
Marie =)
Comments