Kevin üritab ikka iga 2 aasta tagant oma sugulastel Tais külas käia ja see suvi sai 2 aastat jälle mööda. Seekord olid kaasas ka Kevini poolvennad, ühe tüdruksõber ja Kevini ema. Kuna ma ei tahnud tervet oma suvepuhkust (3 nädalat) Tais veeta, siis liitusin nendega nädal aega hiljem. Sain siis ka mõned päevad Eestis olla suvel. Lendasin Eestist otse Bangkokki, vahemaandumine oli küll Moskvas. Seal sain aega parajaks tehtud internetist laulupidu vaadates. Viimasel ajal sattusin ma nii tihti Moskva lennujaama, et leidsin sealt nurga tagant ka erilise joogi/snäki automaadi, kust saab soodsamalt kaupa. 😀
 |
| Koh Talu saar |
 |
| Kohvrid takso katusel |
Samal ajal kui ma Eestis olin külastasid teised Kevini kodukanti, kus ma käisin 2 aastat tagasi ja siis shoppasid Bangkokis. Nagu arvata oli, siis Kevini kodukandis, mis asub kusagil 3-4 tunnise autosõidu kaugusel Bangkokist põhjas oli ilm olnud vihmane. Juuli kuu ei ole just kõige kuivem aeg Tai külastamiseks, see pärast olin ma tegelikult üldse kahe vahel, kas üldse minne Taisse või mitte. Eelmine kord käisime mai lõpus ja saime ikka vahelduva eduga vihma. Juuli on veel lähemal vihmahooajale (ametilikult kestab vist augustist oktoobrini sõltuvalt piirkonnast) ja nii ma olin juba vaimselt valmis märjaks saama. Seetõttu olin meeldivalt üllatunud, et seekord ei saanud ma üldse vihma. 💛Ainult kahel ööl oli äike. Nii, et Rayongi piirkonda, kuid eriti Koh Sameti saart võib täitsal juulis külastada.
 |
| Perekondlik söömaaeg. Kevini õde, kes elab Tais oli ka seal oma perega. |
Kui ma kohale jõudsin, siis Kevin tuli mulle lennujaama vastu. Me pressisime end kõigi oma kohvritega 6 kohalisse taksosse, mis viis meid Rayongi piirkonda. Kusagil 3-4 tundi Bangkokist ida poole mere äärde sõita. Me olime ikka täitsa kokku surutud seal ja täitsa ime oli, et kohvrid katuselt ära ei kadunud. 👻 Seal ööbisime 2 ööd mingis konteineritest ehitatud hostelis. Kevin oli väga vaimustuses neist, mulle küll ei tundunud midagi super erilist, sest teisel korrusel magades konteiner ikka rappus, kui keegi trepist üle tuli. Koht üritas vist olla väga sustainable, kuid aia tagant vahtis vastu hulk prügi. Rand asus teisel pool teed ja oli täitsa tore, kui seal ka keegi rohkem prahti korjaks, muidu oleks see piirkond täitsa perfect turistidele. Suht kurb ikka vaadata, kuidas Tais oma ilusat loodust reostatakse.
 |
| Konteineris elamine |
Alguses oli plaan maismaal viibida ja siis ümbruskonnas ringi käia, kuid õnneks ma suutsin ikka veenda, et lähedal oleval Koh Sameti saarel olles on majutus sama hinnaga ja ei pea aega ega raha edasi-tagasi laevaga sõitmise peale kulutama. See oli õige otsus, sest saar oli hoopis midagi muud ja seal ikka koristati prahti, sest tegemist oli looduskaitse alaga, mille eest pidid turistid muidugi maksu maksma. Kohalikud tai inimesed mitte.
 |
| Kui hoolega vaadata, siis näeb puude all prahti |
Rayongi keskusest sai kusagil 45 minutilise laevasõiduga saarele. Me võtsime kõige odavama variandi ja see laev oli ikka ei tea mis ajast ja arust ning ajas kuhjaga musta suitsu igasse ilmakaarde. Ma kohe tundsin kuidas arktika jäämäed sulavad. Kui peatuda loomulikult mingis peenes hotellis saare peal, siis saab endale kaatri järgi kutusuda ja reis võtab aega max 15 mintsa. Meil oli on the budget tripp, kuna Kevini ema ja poolvennad ei ole just kõige rikkamad ning tegelikult nii kaua kui majutuskohas puhtad linad ja konditsioneer, siis vahet pole kus ööbid. Ja sellest lähtuvalt me võtsimegi hotelli ja täitsa ok oli. Hetkel oli ka madal hooaeg nii, et sai kohe järgmiseks ööks kohad broneeritud ja ei pidanud mitu kuud varem olema broneerinud.
 |
| Sadamas siis selline vaade vanadele kalalaevadele |
Kui ma ei eks, siis Koh Sameti saarel olime pea 10 päeva ning enamik ajast viibisime sealses keskuses, mis asus kohe sadama läheduses. Vahepeal pidime ainult hotelli vahetama, sest algselt ei plaaninud seal nii kaua olla, kuid kuna kõigile meeldis seal, siis ei viitsinud kusagile mujale trippida. Saarel ei ole väga suur ning randu täis. Keskuses on ainult kõige suurem valik söögi koht nii, et enamik saarel peatujatest tulid õhtustama keskusesse. Saarel sai ringi liikuda, kas laenutatud mopeediga või siis kastiautoga. Me küll alguses plaanisime ka mopeedi laenutada, kuid siis ikkagi turvalisuse mõttes ei teinud seda. Naljakas küll jah, et Kevin kui pm kohalik tai inimene põdes seda laenutamise ja liikluskultuuri värki rohkem kui valged lääne turistid, kes kogu aeg mopeediga saarel ringi vurasid. 😆
Ao Phraos päikeseloojangut nautimas
Õnneks suutsin ma veenda, et me vähemalt ühes teises rannas käksime teisel pool saart, kust pidavat ilus päikeseloojang avanema. Seal oli ainult 2 peenet hotelli, kus ma alguses mõtlesin, et võiks mõne öö ööbida, kuid tegelikult oli mul hea meel, et seda ei teinud, sest ega seal midagi väga teha ei olnud ja hotell oli kordades kallim nii ööbimise hind kui ka toit.
 |
| Pildistades sai ka aega parajaks tehtud 💑 |
Me sattusime sinna pärastlõunal ja tegelikult oli üks tegu aega parajaks teha päikese loojanguni. See hõlmas siis põhiliselt päevitamist ja ujumist. Kui mask oli, siis sai ka snorgeldada, sest seal oli veits kalu. Kuid loojang oli seda ootamist väärt ja koht oli muidu väga ilus ning inimesi ei oli ainult käputäis.
 |
| Ja siis päikeseloojang lõpuks saabus |
Söök & Jook
Üldiselt me sisustasimegi päevi söömise ja rannas lebotamise ning ujumisega. Ma olin suht üllatunud, et nii parajal hulgal inimesi oli, sest Tai on üldiselt turistide poolt suht ülerahvastatud. Tegemist oli ju siis madalhooajaga ja seetõttu saime rahu nautida. Tegelikult oli päris palju Hiina turiste, kuid ega need päeval randa ei kippunud, vaid alles päikese loojudes ilmusid ei tea kust välja einestama rannas olevatesse söögikohtadesse. Hinnad olid neis muidugi poole kallimad, kui 5 minutit sisamaale kõndides. Seal leidus ka muidu Euroopalikke toite pakkuvad söögi kohti nii, et kellel Tai toidust kõrini sai oli alternatiiv olemas. Need muidugi hinna poolest kallimad. Päris populaarsed olid ka 7/11 poed, kust sai vett ja muidu snäkke ostetud. Samas kui aega on, siis maismaal vahepeal käies saab soodsamalt süüa ja juua kaasa osta. Ma sõin vahepeal ka ühes restoranis, kus omanikuks oli valge mees. Seal sai siis pannkooke ja hashbrownit. 😊 Muidu ma jõin palju värsket kookosevett, mis maitses seal üli hästi ja papaia salatit. Vahest ka nuudli suppi. Selles piirkonnas on mega vürtsikad toidud nii, et isegi Kevin pidi ettekandjale ütlema, et ta tema toidu sisse tavalisest vähem tšillit paneks. 😅
 |
| Minu suht igapäevane söök 👏 |
Ekskursioonid
Me tegelikult käisime ainult kahel ekskursioonil seal oldud aja jooksul. Üks oli päevane 6 saare ringreis. Ma ei ole küll päris kindel, kas me kõigile reklaamitud saartele jala saime peale pandud, kuid pikemalt peatusime Koh Talul, mis on looduskaitseala ja seal keegi ei ela. Seal saime siis snorgeldada, saare kõrgemas tipus vaadet nautida ja ka lõunatada. Mõnus paradiisisaar ja turiste oli vähe. Päeva jooksul sai veel mõned snorgeldamise peatused tehtud. Värvilisi kalu nägi, kuid koralle väga ei olnud.
 |
| Õigelt saarelt ei puudu ka wrecking ball 😆 |
Teiseks reisikis oli öine oisterite püük, mis oli suht kohutav, sest paat kõikus ja ma olin suht merehaige Keviniga. Ma küll ei roopinud, kuid sees keeras täiega ja terve merel oldava püügi ajal lamasin ma paadi katusel silmad kinni. Alguses nats siiski proovisin ka püüda, kuid ei näkanud. Mõnel näkkas ja need grilliti ära. Püük toimub öösel ja siis paadi laele kinnitatud roheline lamp peaks nad kohale meelitama. Kui järgmine kord peaks sarnase reisi ette võtma, siis kindlasti suurema laevaga.
 |
| Au Phai, põhiline rand kus lebotasime |
Meelelahutuse poole pealt sai käidud jalamassažis ja maniküüris-pediküüris. Seda viimast ma väga ei soovita, kuna pidin mitu korda tähelepanu juhtima kohtadele, kus küünelakk on üle ääre läinud. Saarel ringi käimine jäi veits piiratuks ka selle tõttu, et jäime konditsioneerist tõbiseks. Samas oli hea soolases vees nina puhastada, kui kahjuks ma ei saanud ninatilku kasutada ja nohuga ei ole just kõige toredam magada.
 |
| Kevini ja ta vendadega kokteilitamas |
Tagasi Bangkokis
Lend koju läks Bangkokist ja nii me veetsime kaks ööd lennujaama lähedal ühes hotellis. Peatuskohta broneerides oli tingimuseks, et seal oleks bassein ja seal saimegi enamus päevast lebotada. Tagasi Bangkoki saime sama taksojuhiga. Hotellis jalutuskäigu kaugusel oli ka suurem kaubanduskeskus, kus oli suur valik erinevaid söögikohti. Ma loomulikult käisin massažis. 😇
 |
| Tavaline lebo päev |
Koha Samet saarele läheks isegi teine kord tagasi ja reisi maksumuse poole pealt kulus 2 nädalat seal pea sama raha, mis oleks kulunud kusagil Vahemere saarel nädalaseks puhkusesk suvekuudel. Kui ma ei eks, siis kõik kokku läks kusagil 800 euri maksma, millest üle poole olid lennupiletid.
 |
| Hotelli basseinis puhkusest viimast võtmas |
Comments