Augusti keskpaigast oli mul võimalik minna koos miss JP ja 9 kutiga Lõuna
Hispaaniasse Costa del Soli reisile. Lennuk maandus Malagas ja meie elamine
paiknes Fuengiroulas (u20min autoga sõita). Soolisest tasakaalutusest hoolimata
oli reis tore, sia palju päevitatud, ringi tripitud, ujutud ja mis kõige
tähtsam – puhatud. Järgnevalt saab siis veits põhjalikumalt lugeda reisist.
1. laupäev: Tallinn – Helsingi – Malaga
Lennuk väljus Helsingist laupäeva õhtul, kuid laev Soome läks juba hommikul
kell 8. Kuna ma olin SEB kevadjooksultsaanud kinkekaardi, milega üks ots
inimese kohta oli 5 eurot, siis ei saanud väga kellaaega valida. Koos minuga
olid ka JP ning ungarlne P. Alguses lootsin oma soomlasest sõbranna Iinaga aega
veeta enne lendu, kuid kahjuks ta pidi kodulinna minema nii veetsimegi enamust
päevast rongijaama juures pargis päevitades, küüsi lakkides, süües ja end
puhkuse meeleollu viies (loe mitte midagi tehes) :D Vahepeal kiikasime ka
kaubanduskeskusesse ja söögipoodi. Alkoholi ja eriti siidrite hindu vaadates
jõudis mulle täielikult kohale, miks soomlased Eestist alkoturismireisil
köivad. Purk siidrit on nimelt ligikaudu 2 eurot Soomes kallim. Väljakul
istudes saime ka poismeesteõhtu osaliseks. Nimelt tuli üks punases liibuvas
pikas trikoos purjus mees meie juurde ja müüs, kas kondoome või tamboone :D
Tüüb tagumiku peale oli kirjutatud “I’m homo” ja ette “Suck me” vmt. Lennujaama
otsustasime minna rongiga, mis oli päris mugav ja pilet oli 5 eurot (sama palju
kui ühe otsa praamipilet :D). Samas jäid meil need piletid augustamata, kuna
arvasime, et rongis tuleb neid keegi kontrollima, kuid tegelikult oli ukse
juures mingi aparaat, mis lõi sinna kellaaja ja kuupäeva peale. See rongiliin
oli suhteliselt uus ja nii oli ka lennujaama peatus kusagil äärmiselt sügaval
maa all, kust pidi kusagil 5 eskalaatoriga üles tulema. Terminal viis
rongijaama juurest eraldi tasuta buss. Check-in oli väga automatiseeritud.
Nimelt oli meil võimalik ise check-in tädisid mängida ja välja printida pagasi
kleeps, selle külge panna ning siis lindile saata. Väga mugav ja kiire.
Lennuvärava juures saime ka teiste kuttidega kokku, kes olid hilisema laevaga
tulnud. Lennukis sattusin keskmise varuväljapääsu juurde istuma alguses üksinda
akna alla, kuid Taavi saatis oma kaks sõpra minu kõrvale istuma ja nii ma ei
saanudki üksi mõnusat jalaruumi ära kasutada :D Suhteliselt üllatunud olen ikka
kui kohtan aeg-ajalt veel omaealisi, kes ei ole lennukiga kunagi lennanud =)
Lend kestis kusagil 4.5 tundi. Pagasi saime ilusti kätte, kuigi mina suht
viimasena. Osad said ööbimiskohta ühe rendiautoga ja ülejäänutele tuli Yolanda
(korteriomaniku tütar järgi). Alguses oli mul muidugi tükk tegu, et teda üles
leida parklast. Siinkohal pean tunnistama, et kuni selle hetkeni, kui me
korteri lävelt üle astusme arvasin, et tegemist on skämmiga ja me satume
palmialla magama. Siiski oli kõik ok ning ka deposiidi saime kenasti lõpus
tagasi. Ma vist olen skämmide suhtes väga tundlikuks muutunud seoses
Kopenhaageni korteriotsingutega :D ja samas ega ma väga võõraid ei kipu ka
usaldama. Õhtul või pigem öösel korteri jõudes sain veel väikse supluse
basseinis teha, mis oli mega mõnus.
2. pühapäev: kohaliku rajooniga tutvumine.
Korter oli meil kahe korruseline. Esimesel korrusel oli avatud elutuba ja
köök, kus oli igasugused nõud ja masinad olemas, samuti saime kasutada
eelnevate kasutajate toidujääke (salatikastmeid, vorste, friikartuleid, jääd
:D), ka üks magamituba vannitoaga, WC ja rõdu, kus said 2 tüüpi magada ning
neile meeldis seal väidetavalt. Teisel korrusel oli 3 magamistuba (ühe võtsime
mina ja JP endale) ja 2 vannituba ning suur rõdu. Tegemist oli kortermajaga,
millel oli oma sisebassein, mida saime kasutada. Alt sisse saamiseks pidi kella
helistama ning kaamerast oli näha, kes helistaja on. Kohtasin sellist süsteemi
esimest korda USAs mõni aasta tagasi, kus oli suht naljakas läbi kaamera
inimest approachida :D
 |
 |
 |
 |
 |
 |
Hommikul sai siis rendiautoga söögipoes käidud. Meie korteri lähedal oli ka
mõnus pagaripood, kust aegajalt ostsin maitsvaid värskeid crossante ja ekleeri.
Kõik saida ja koogid olid mega suured. Pärast hommikust söömist läksime kõik
koos randa, mis asus kusagil 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Tuleb tõdeda,
et selle puhkuse jooksul mina ja JP osaliselt mehistusime nimelt
päevitamiskohta rannas valisid kutid ikka selle järgi, kus kõige ilusamad
paljaste rindadega piffid, kuna seal rannas oli tavaline, et naised päevitasid
rinnahoidjata. Pole veel jõudnud googeldada, kas see suurendab rinnavähi ohtu
või mitte. Kuti muretsesid endale ka Ameerika jalgpalli, mida nad loopisid ja
kohati täpselt kaldal jalutavate ilusate piffide ninaall nii, et üks kutt saaks
täpselt nii muuseas piffide nina alt läbi joosta ja palli kinni püüda ;D Samal
ajal on muidu kuttidel päikseprillid eest ja nillivad nende varjus erlu eest
piffe – ei üldsegi pole läbinähtav :D Kuid ei saa kurta Fuengiroula ja teiste
Costa del Soli rannajoonel paiknevad rannad pakkusid ka meie reisiseltskonna
naisperele silmarõõme lihaseliste šokolaadipoiste näol. Kahjuks kohtas neid
rohkem ainult siis, kui mööda promenaadi jooksmas käia. Turistide rahakulutamise eest hoolitsesid
kohalikud tumedanahalised pagulased, kes müüsid nii päikseprille, kõrvaklappe,
riideid kui ka firmakotte. Ma sain ka endale kauaigatsetud Ray Banid 7.5 euro
eest. Pärast poest vaatasin, et originaalid maksavad kuasgil 100 eurot. Mõned
ostsid endale ka beatsi kõrvaklapid vist 10-15 euro eest. Õhtu poole läksime
kõrvallinna Torremolinosse. Kuna meil oli ainult üks rendiauto, siis osad viidi
ennem ära ja siis teised. Samuti oli autos sageli kohti vähem kui reisijaid,
mis sundis olema loominguline reisijate paigutamise osas. Torremolinos oli
natuke suurem kui Fueringourla ja seal jalutasime mööda ranna promenaadi, kus
kiikasime aegaejalt poodidesse.
 |
| Liivaloss, mille eest sai raha anda |
Sattusime õhtustama ühte hiinakasse, kus
kolmekäigulise õhtusöögi sai 9 euro eest. Suhteliselt OK söök oli. Sain ka mõne
sõnaga oma hiina keelt praktiseerida. Kuna suhteliselt kaua pidi ootama, siis
loomulikult leidsid mitte just kainemad kutid endale kommenteerimise näol
ajaviitmise. Enamjaolt küll eesti keeles tänu taevale, aga kui asi läks
ungarlasele inglise keeles seletamiseks, siis oli hea, et kõik ei mahtunud ühe
laua taha ära ja saime teha näo nagu mei ei tunneks neid :D Eine lõpus anti
minule ja JP’le kingituseks hiina lehvikud ja saime mingi õunalikööri shotid
teha. Kui kõhud täis, siis liikusime sadama poole jahte imetlema. Kuna päris
pime oli juba siis, väga mingeid erilisi “veelosse” ei näinud.
Lõpuks jõudsime
peoplatsile, kus olid erinevad klubid ja pubid, millesse nii mustad kui ka
valged promoterid meid meelitasid. Ühes kohas sai ka karaoket laulda ja keegi
geniaalne kutt kirjutas sedelile Koit Toome “Valged ööd”. Loomulikult ei olnud
neil seda lugu. Päris hea diili saime ka seal 10 euroga 4 pudelit õlut ja 4
shotti. Kui kutid läksid rohelise taimega lähemalt tutvuma (ülejäänud vastavad
green wonderland ekskursioonid jätan edapidi mainimata), siis sattusime mina ja
JP ühte kluppi jalga keerutama.
3. esmaspäev: Malaga
Hommiul läksin siis JP eeskujul jooksma. Kuna ma olin alles värske veri
selles piirkonnas, siis jooks venis planeeritust veits pikemaks, kuna ma
eksisin veits ära. Kõige palavam isegi ei olnud joosta, kuid pinnas oli
promenaadil kõva. Samas oli ikka mega mõnus pärast jooksmist basseini hüpata.
Pärast hommikusööki läksid osad rongiga ja teised autoga Malagasse. Autoga
minnes tegime vahepeal peatuse Torremolinoses, kus viis cable car mäkke, kuid
see oli suht kallis ja nii me sõitsime edasi Malagasse. Malagas matkasime mööda
linna ringi. Terve nädal toimus mingi kohalik festival ja nii oli palju
rahvast.
Me matkasime üles kindluse tippu, kust avanes ilus vaade Malagale.
Retk üles oli päris palav.
Alla tulles põikasime läbi ka ühest härjavõitluse
areenilt.
Kuna kõik olid nii üle kuumenenud, siis läksime randa end jahutama.
Kohalikes randades oli tegelikult vesi üllatavalt külm, mis võis olla
võimendatud ka sellest, et väljas oli 30+ kraadi sooja. Samas mingites
väigestes lahesoppides oli vesi soojem.
Pärast väikest jahutust hakkasime
tagasi auto poole liikuma, teel hüppasime ka läbi ühest festivalitelgist, kus
kohalikud erinevas vanuses spanicud sangriiat jõid ja live bändi saatel puusi
hõõrutasid. Õhtu kodus möödus rahulikult grillides.
4. teisipäev: mägedes
Kaugemale ringi trippimiseks muretsesime kolmeks päevaks ühe rendiauto
lisaks. Suhteliselt raske oli leida vaba rendiautot, kuna kõik olid välja
renditud. Õnneks ühest kohast saime ühe Fordi, mis vaevu pidas mägedes vastu :D
Esimeses rendiautos istusime taga neljakesi. Teekonna sihtmärk oli mägedes asuv
järv. Alguses me küll kartsime, et äkki kõik kaardil märgitud järved on ära
kuivanud, sest kohalikud jõed olid ikka täitsa kuivad. Tee viis meid läbi ühe
mägiküla, kus kitsastest ja järskudest mägiteedest üles sõites hoidsime hinge
kinni, et Ford ikka välja veaks. Lõpuks me jõudisme ühe kaljuni, kus matkasime
natuke.
 |
| Puuaja selfie stick |
Peavaatamisväärsust (äkki mingi kaljudel paiknev sild) ei olnud meil
võimalik külastada, kuna kuni septembrini oli kõik kinni broneeritud.
Tagasitulles otsustasid kaks kutti teha väikse shortcuti mäest alla jõeni ja
siis teiselt kaldalt üles, meie pidime nad teisel pool teed peale võtma. Sinna
jõudes neid loomulikult seal ei olnud ja kummalgi ei olnud telefoni kaasas :D Nii
viskas Taavi meid järve äärde ära ja läks ise teisi otsima. Õnneks nad olid
ikka ühes tükis tagasi üles jõudnud. Väiksest vahepealsest segadusest hoolimata
jõudsime mega ilusa järve äärde, kus ma pm ujusin end ogaraks, sest nii mõnus
vesi oli ja palju soojem kui meres :D
Osad tegid kaljult vettehüppeid ka oma
go-proga ning veest sai imetleda ka pikaaegsemate kogemustega segaseid kaljult
hüppajaid. Enne tagasi koju liikumist tegime ka väikse söömingu lähedal olevas
restoranis, kust avanes mega ilus vaade helesinise veega järvele. Ma küll sain
oma tellitust salatist punase pabrika üledoosi. Pole väga kindel, kas see oli
pabrikas või tomat või mõlemad :D
Teel tagasi tegime ka ekspromt heinapalli
shootingu. Nimelt keegi nägi teeääres heinapalli (pigem hiiglaslik ristkülik)
ja kohe tuli jutuks, kuidas kõik piffid nendega kogu aeg pilte teevad ja nii
tuli ka kohe paremale põlluteele keerata ning pilti tegema minna. Sinna üles
ronimisega oli muidu veits tegu, kuna heinakõrred kriipisid täiega jalgu. Samas
vaade kuhja otsast oli ilus. Alla tulla oli sama põnev kui üles minna.
Samas
näitas Mihkel oma jõunumbreid ja võttis nii minu kui ka JP endale õlale. Kui me
kusagil pärapõrgus heinakuhja otsas olime, siis arvatavasti selle põllumees oli
oma autoga keeranud samma teeotsa, kust me sisse sõitsime, aga kui ta nägi, et
me hakkame ära liikuma, siis ta sõitis minema. Huvitav, kas ta kartis, et me
viime ta heinaplokid minema :D Õhtul lebotasime nii sama kodus ja teised
valmistusid välja minema, ma väga ei viitsinud, kuid lõpuks andsin järgi. Jõime
Sangriat ja lõime end üles. Osad läksid rongiga Torremolinosesse ja meie saime
autoga. Seal kolasime alguses nii sama mööda linna ringi. Üks iirlane tiris
meid pubisse, kus ta töötas ja tegi meile õuna ja tekiila shotid. Siis me hakkasime
jälle edasi kolama peotänava suunas ja lambist vajusid kõik kuidagi laiali. Ma
jäin kuidagi ühe kutiga hängima. Pärast klubitamist oli aeg sammud kodupoole
seada, mis asus kusagil 13km kaugusel. Kuna 13km platvormidel kõndida ei oleks
just meeldiv tegevus, siis hääletasin. Esimene ettejuhtuv auto võttis kohe
peale. Seal sees olid 3 itaallast, kes ei oskanud just kõige paremini inglise
keelt. Alguses arvasin, et nad hispaanlased ja seletasin oma vigases hispaania
keeles, et nad viskaks meid Fueringoulasse ära. Nad alguses küll lubasid, kuid
olid tegelikult teel Malagasse ja seetõttu jäi meie linna vastas suunas. Nii nad
siis tiirutasid meiega mööda linna ringi ja vahepeal tegime “rohelise teelehe”
peatuse, mis hakkas ühele meist kuidagi väga mõjuma :D Lõpuks viskasid nad meid
rongijaama lähedusse randa. Kuna üks meist oli omadega juba suht sooda, siis
palvetele vastu tulles jäime rannatoolidele natukeseks puhkama. Ma küll pigem
eelistasin mitte tukastada, sest oleksin siis kindlasti magama jäänud ja alles
ei tea mis kell ärkanud, kuna mu mobla aku oli tühjaks saanud, siis ei saanud
ka äratuskella panna. Tahtsin kindlasti hommikuks koju jõuda, sest järgmine
hommik pidime Gibraltarile startima. Lõpuks asusime siis rongipeatuse
otsingutele. Teed sai küsitud hommikul kell 5-6 tervisejooksu harrastajatelt.
Lõpuks leidsime rongipeatuse üles ja jõudsime kusagil päikesetõusu ajaks ehk
poole kaheksaks koju :D Nii juhtub, kui alguses ei taha ja ei viitsi üldse
välja minna.
5. kolmapäev: Gibraltar
Kuna kõigil oli olnud suhteliselt meeleolukas ja väsitav öö, siis sain
isegi hea 2-3h magada ennem, kui pandi fakti ette, et kohe hakkame sõitma. Minu
öine reisikaaslane õnneks-kahjuks otsustas siiski koju puhkama jääda ja meid
oli igas autos võrdne arv. Ma võtsin padja autoreisile kaasa, kuid ega väga
magada ei saanud, kuigi sõit Gibraltarile võttis kusagil 2h aega. Hispaania ja
Gibraltari piiril tervitas meid hiiglaslik autode rivi, mis kinnitas fakti, et
oleksime pidanud varakult sõitu alustama :D Alguses passisime järjekorras, kuid
siis otsustasime auto ära parkida ja jala minna. See oligi kõige mõistlikum
otsus, kuna seal Gibraltaril ei oleks väga olnud kusagile parkida.
 |
| Vaade Hispaaniast Gibraltarile |
Piiripunkt
oli nagu piiripunt ikka, kui õnneks kontrollisid ainult dokumente. Üks meist
suutis nii blond olla, et unustas oma ID kaardi/passi korterisse ja nii veetis
päeva rannas päikest kummardades :D Ühine soov oli siis minna Gibraltaril
ülesse ahvikesi kaema ja vaadet imetlema. Alguses mõtlesime tõstukiga üles
minna, kuid meile äris kohalik giid maha autovariandi, mis kokkuvõttes tuli
summalt kusagil sama, kuid palju mugavam oli. Kuna ma olin suht väsinud ja
jalad lõid juba nii sama ringi kolamisest tuld, siis see oli parim variant.
Maksma läks kusagil 30 eurot näkku ja väikses mersu mikrobussis saime oma
seltskonnaga mööda kitsaid tänavaid ringi sõita. Kaks meist muidugi otsustasid
jala ülesse minna, mis puhanud ja ettevalmistunud olekus oleks päris mõnus ja
isegi ei võta väga kaua aega. Giidi juhtimisel siis külastasime kõigepealt ühte
tuletorni, kust paistis väin ja Aafrika manner ilusti kätte.
 |
| Aafrika |
Üleval saime
külastada karstikoobast stalaktiitide ja stalakmiitidega, mis olid valgustatud.
Pärdikuid nägi ka ja giid hoiatas, et neid väga näppida pole mõtet ja kotid
ning värvilised asjad tasub enda ligi hoida.
Külastasime ka ühte variendit,
äkki 2 maailmasõja aegne, kust siis sõjaväelased elasid ja varitsesid vaenlasi.
Gibraltaril on põnev lennuki maandumisrada, kus piloot ei saa lõpmatuseni
pidurdada, sest vesi tuleb vastu. Kahjuks jäime lennuki maanudmise imetlemisele
mõne minuti hiljaks.
 |
| Lennuväli kahe vee vahel |
 |
| Varjend |
 |
| Lennuväljal lendamas |
Muidu nägi Gibraltar välja nagu Inglismaa – sarnased olid nii postkastid,
prügikastid, punased telefoniputkad kui ka üldine atmosfäär. Samuti olid hinnad
meeletud. Ma pole kunagi vist nii palju Burger Kingi burgeri eest maksnud. Seal
muidu naelad ka. Inimesed olid ka kuidagi rohkem eurooplased ja vähem
hispaanlased.
 |
| Kohustuslik =) |
Autod olid pargitud mingi sellise poe juurde, kus müüdi Ida-Euroopa kaupa
ning riiulil terendas Riia balsam :D
Kuna me juba nii kaugele omadega olime jõudnud, siis pidime ikka Atlandi
ookeani suplema ka minema. Sattusime lohesurfarite randa, kus oli mega palju
lohesurfareid, kuid see ei takistanud meid sinna ujuma minemast. Vesi oli
muidugi suht külm, kuid lainetus mõnus.
Kuna autotee läks ookeani lähedalt ja
vaade oli ilus, siis kõik sõitsid mega aeglaselt ja olid pksteises kinni nii,
et suht raske oli üle tee auto juurde tagasi saada. Pidi lihtsalt pm tee peale
hüppama, kui just ei tahtnud 2h sobivat momenti oodata. Tagasi koju sõites
tegime ka ühe Aafrika vaatega peatuse.
 |
| Kogu reisiseltskond (üks kutt on puudu) |
6. neljapäev: Kaljult vettehüpped
Neljapäeval olid meil viimast päeva 2 autot ja nii otsustasime teisel pool
Malagat randadesse kolama minna. Seal pool soppides oli vesi natuke soojem.
Teise ranna juures läksime ka ühte Itaalia restorani einestama, kus saime
kusagil 9 euro eest 3 käigulise eine – tomatid mozrellaga, grill lõhe, jäätis.
Odavam oli terve komplekt võtta, kui eraldmi midagi tellima hakata. Pärast
einestamist hakkasime kodu poole tagasi liikuma ja jäime ekspromt seisma rannas
nr 3. Heast ujumiskohast andsid märku mägitee äärde lambist pargitud autod.
Alla kaljude vahel olevasse randa pidi natuke turnima ehk sandaalid tulid igati
kasuks ;)
 |
| Vaade ülevalt |
 |
| Vettehüppamise kaljunukk (väikest inimest on näha) |
Siin sai siis jälle testida ostetud ujumisprille ja snorgeldamismaski
ning oli juba midagi rohkem näha kaljude vahel. Veits kaugemale ujudes sain
mingilt kalat või millimallikalt kõrvetada. Tunne oleks nagu mitmekordselt
nõgese käest kõrvetada saades ehk see kõrvetuse tunne kestis mingi paar
minutit. Ma alguses kujutasin ette, et nüüd saan mingi rõveda punase lataka
kõhule, mis läheb paistesse, kuid õnneks tekkis ainult kõrvetada saanud kohale
punane lataks, mis on tegelikult siiani alles :D Kaljude pealt näitasid siis
kutid vette hüpates oma jõu ja ilunumbreid ning lõpuks ei suutnud ka mina
kiusatusele vastu panna ja sain oma kaljult vettehüppe ära tehtud :P Õigesse
kohta saamiseks pidi natuke kaljude peal turnima, milleks ma jätsin sandaalid
jalga. Seal kaljude peal turnimine oli tegelikult veits hirmsam isegi kui vette
hüppamine. Ma siiski kohe kõige kõrgemale künkale ei panustanud. Ülevalt vette
vaadates oli küll selline tunne, et hüppad kusagile kalju otsa, kuid vesi oli
tegelikult ikka piisavalt sügav ja pete oli tingitud äärmiselt selgest veest.
Vette hüpata oli täitsa tore. Ma küll olin valmis, et vajun sügavamale vee
alla, kuid sattusin kuidagi väga kiiresti vee peale ja ka bikiinid tulevad
tavaliselt peakat hüpates rohkem seljast ära kui kaljult vette hüpates tulid :D
Pärast turnisime siis tagasi üles autode juurde. Ma ei viitsinud rannas riideid
vahetada, kuna seal kabiine ei olnud ja mõtlesin, et me nii kui nii kohe koju,
kuid üleval hängides olid kõik kuidagi juba riided ära vahetanud ja ma siis
viimane hetk mõtlesin, et vahetaks ka ära. Kuna ma ei tahtnud, et minu järgi
peaks ootama, siis jäi pesu seeliku alla panemata. Muidugi ka teadmises, et me
kohe koju, kuid tegelikult tegime ikka hea mitu peatust, kus autost väljumisel
pidi ikka kontrollima, kuidas ma sealt autost välja ronin :D Tahtsime ka
ühtesid koopaid vaadata, kuid need olid kahjuks kinni. Õhtul siis hängisime nii
sama kodus.
7. reede: shopingu päev
Reede oli siis kõigil vaba päev ehk võis teha, mida hing ihkas. Mina, miss
J loomulikult eesotsas tormasime kohe poodlema. Näitasin miss J primarki kätte
ennem, kui ta mujal jõuab oma raha laiaks luua. Ja nagu ikka, uued ohvrid ei
pettu kunagi Primarkis ja vaaruvad sedalt hea mitme kotiga koju :D Samas see
Primark ei olnud just kõige suurem kuid ajas asja ära. Kuna tuuled puhusid mind
kallisse Kopenhaageni, siis mul väga soovi šopata ei olnud ja kolasin lihtsalt
mõnes poes ringi. Pärast jalutasin ka mööda Fuengiroulat ja ostsin mõned
suveniirid, magnetid. Sai ka kindluse juures väikse ringi teha ja loomulikult
lähenesin sissepääsule valelt poolt nii, et pidin mingi hiiglasliku ringi peale
tegema ;D Samas sain üleval fotograafiteenust pakkuda, kui üks mees tahtis, et
ma tast pilti teekisn :D Sai ka postkontorist läbi hüpata täpselt enne siestat,
et mõned margid osta. Kuna ma olin juba jalad soojaks kõndinud, siis otsustasin
ka kohaliku sümboli ehk pulli/härja kuju juurde künka otsa sammud seda. See
tundus päris lähedal olevat, kuid ligidale jõudes ei leidnud ma mitte ühtegi
turisti teed ning kõik võimalikud esialgsed short cuti katsetused viisid
kusagile võssa ning ma kartsin, et kohtan seal mingeid põnevaid ja
vähempõnevaid maokesi. Nii ma siis läksin mööda sõidu teed suure ringiga üles
ja tuli välja, et see ei olegi mingi laialt levinud ja hooldatud turistikas,
vaid pigem heinamaal olev kujuke. Kuna ma olin juba nii palju kõndinud, siis
alla ma kohe kuidagi ei viitsinud ringiga minna ja siis hakkasin muidu
tallatuid radasid avastama. Üks tundus päris paljulubav, kuid ikkagi kuidagi
kahtlane, õnneks vastutulev isa oma pojaga olid mulle tõestuseks, et sealt
kaudu saab alla. Natuke võimlema pidi ja jalad said natuke heinadest kriibitud,
kuid alla jõudsin ikka otsemat teed pidi.
 |
| Härjaselfie |
Tagasi jõudes läksime randa, kus olid
mõnusad suured lained ja kutid said end välja elada ameerika jalgpalli paljaste
tissidega neidude vaateväljas mängides. Rannas oli päris palju inimesi ja
selles kohas pidas üks spanic ka oma rannatooli äri nii, et mõni kord pääsesid
meie asjad napilt, et laine neid kaasa ei tiriks. Mul oli ka rõõm mõni kord
Ameerika jalgpalli loopida ning nagu ikka suutsin ma selle ühe kohaliku
tädikese pihta visata (Mikk ei püüdnud, kuid ma viskasin ka suht vihaga ikka
suht kõvasti) :D Tädike võttis palli enda kätte ja Mikk pidi päris hoolega teda
paluma, et ta palli tagasi annaks XD Üks kuttidest oli suure kummirõnga ka
ostnud ja sellega oli päris mõnus lainetes nn wave tuubitada. Kuna ma olin nii
s**** palju juba kõndinud, siis olin teadlikult randa minekuks potase jalga
pannud nii, et sain koju joosta. Palju parem oli ning säästis mõnuga aega.
Kuna tegemist oli reede õhtuga, siis pidi ikka välja minema. Seekord
läksime kõik koos rongiga kõigepealt Malagasse ja saime rongis mõnuga
Sangriamärjukest nautida. Ennem olime muidugi strateegilised sildid pudelitelt
eemaldanud :D Kesklinnas oli palju rahvast, kuid midagi otseselt ei toimunud
ning meil soovitati üldse bussi peale minna ja kusagile Feriasse sõita. Nii me
ka tegime. Ferias toimuski jõhker pidu kus oli kusagil paarkümmend tuhat
inimest üle kogu Hispaania kohal.
Alguses vaatasime, et tegemist on lihtsalt
mingi lõbustuspargiga, kuid ringi töllerdades sattusime peotänavale, kus oli
erinevate muusikatega telgid üksteise kõrval real ning mida kaugemale
keskpunktis, seda rohkem rahvast neis oli ning nooremad ka. Samas muusika jäi
ikka kuidagi hispaani muusikaks, mille sekka visati ka meile tuntud hitte.
Parematesse telkidesse juhatas väljas olev pikk järjekord, aga nagu ikka olid
promoterid liikvel ja otsisid heledapäisemad ning välismaalaste moodi näivad
isikud välja ning need said otse sisse. Üheski telgis minumeelest piletiraha
otseselt ei küsitud. Kuigi tegemist oli ajutiste peotelkidega, siis kohale oli
toodud ka konditsioneerid, et inimestel mõnus oleks. Ma sattusin ka lambist
vipp tsooni mingite spanikute juurde vesipiipu tegema:D Kuna alguses
ajastasime, et saame koju alles esimese rongiga kusagil kell 6 hommikul. Siis
läksime lõbustuspargi poole peale aega parajaks tegema, kui pidutsemisest
kõrini sai. Seal saime mega head hot dogi, mille arvatavasti tegi heaks sinna
peale raputatud krõpsud. Miss J sai hilisest/varjasest kellaajast hoolimata oma
shoppamisgeeni rahuldada :D Lõpuks otsustasime hakata rongipeatuse poole
liikuma ja siis avastasime, et samast sissepääsu juurest läheb ka eribuss meie
linna ehk me oleksime võinud juba samal ajal kodus olla ja magada :D Aga nagu
ikka, parem hilja kui mitte kunagi ning nii läksime hoopis bussiga koju. Kõik
olid mega väsinud, kuid kohalikel oli bussis ikka veel peotuju peal ning nad ei
olnud kitsid end tagasi hoidmas ning lõugasid (enda arust nad vist laulsid)
bussis terve tee. Buss viskas meid suht Fuengiroula keskele, kust oli jala
päris arvestatav tee koju ning nii mina ja Mikk otsustasime ette võtta
hommikujooksu koju kell 5 :D Joostes jõudis ikka päris kiiresti koju, kuigi mul
olid suht plätud jalas ning nendega ei olnud kõige mugavam joosta.
8. laupäev: kohalik pidu
Kuna me jõudime päris hilja/vara koju, siis hommikul sai kaua põõnatud.
Päeva peale vedasime end siiski randa. Mait tellis ka kohalikult hiinlaseselt
massaaži ning see pidi suht ok olevat. Õhtu poole läksin jooksma. Soojas
kliimas on mõnus joosta, kuigi veepudel peaks kaasas olema. Pärast jooksmist on
jälle lihased nii mõnusalt lahti ja jalad tõusevad vabalt nina juurde. Eestis
peab ikka tükk aega selle nimel kangutama :D Õhtul võtsime rahulikult. Miss J
tõmbas endale Tinderi uuesti alla ning nagu ikka ilusad Eetsi naise, kohe läks
telefon punaseks :D Tinderi tipptüübiks oli arvatavasti oma Ferrariga sõitma kutsuv
keskealine mees, mis reisi jooksul õnneks/kahjuks ei saanud teoks. Õhtu poole
otsustasime siiski Fuengiroula peod üle vaadata. Saime autoga lkeskinna ja siis
kolasime seal ringi. Läksime ka vahepeal väiksesse pood joogivarusid täiendama
ja välja tulles võttis politsei meid vahele. Me ei teinud midagi valesti, vaid
tuli välja, et poed ei või alkohooli müüa pärast kella 22:00 kuid kell oli juba
kusagil 1-2 paiku. Nii siis kontrolliti meie dokumente, et me ikka täisealised
oleme ning küsiti aadressi, mis sai natuke valesti sõnastatud. Nii, et nüüd on
meie ID kaartide pildid ilusti Hispaania politsei failide hulgas :D Lõpuks
jõudsime ka kohalikule peaole. Ennem pidime veits väljas järjekorras seisma,
sest see tantsupõrand oli ikka päris täis. Kohalikest tüpsulugudest hoolimata
(mõned tuntud hitid ka sekka) oli väga tore ja sai hoolega tantsu vihutud.
9. pühapäeav: puhkepäev
Pühapäeva sai rahulikul võetud. Hommikul sai kaua põõnatud ning lõpuks ma
vedasin enda ikka randa. Rannas kuulsin lambist esimest korda reisi jooksul
eesti keelt. Nimelt oli üks Eesti pere enda minu lähedusse päevitam seadnud.
Hiljem liitus ka Janely minuga ning saime natuke lähedal olevates poodides
ringi kolada. Proovisime ka tapad ära. Üks tapa ja klaas veini maksid 1.30€.
Tapa oli küll pigem väike saiaviil ja väikse kausikese täis lihalõike. Samas
maitses hästi ning veinil ka polnud viga. Kuna rannas polnud me väga midagi
söönud, siis hakkas kohe mõnuga päev. Telekast näidati ka Hispaania jalgratta
tuuri, mida kutid olid vaatama läinud. Õhtul sai jälle basseinis mõnuletud
(tunnen sellest praegu megalt puudust). Läks ka kaardimänguks ning sai
ungarlasele potik ja valetamine selgeks õpetatud :D Õhtule pani kirsi tordi
peale Erki, kes otsustas ikkagi rõdult basseini hüpata, kuigi omanik ütles, et
viimati prrovides murdis keegi jalaluu. Kuna tal oli täis tervisekindlustus,
siis ta ei hoolinud väga sellest (ma usun, et kui ka tervisekindlustust ei
oleks olnud, siis ega see ei oleks hullu takistanud). Õnneks midagi ei juhtunud
ning basseini jäi vesi alles. Ainult mõned närvirakud said
pealtvaatajatel/ümberveenjatel kannatada.
10: esmaspäev: Marbella rannas viimased
päiksevannid
Naljakal kombel läks mul esmaspäeva hommikul juba enne kaheksat uni ära
ning ma otsustasin jalutama minna, et poest osta viinamarju. Oleksin jooksma
läinud, kuid väga ei viitsinud kõval pinnasel joosta ning nii otsustasin
vanainimese kombel klapid peas kõndida. Kuna pood tehti alles kell 9 lahti,
siis sain päris mõnusa jalutuskäigu teha.
 |
| Hommikune Fuengiroula |
Alguses oli lühikeste riietega päris
kõhe – seepärast vist käiaksegi rohkem hommikul jooksmas. Osad läksid sukelduma
ning enne Marbellasse startimist sai kodus rõdupäevitamist harrastatud.
Kiirteel nõuti meilt maksu, kuid see viis kiiremini kohale, kuigi me vist
võtsime vale raja. Marbellas maksis parkimine 0.056 €/min ehk kusagil 3€ tund,
mis Tallinna mõistes on suht ok. Marbellasse läksime seetõttu, et seda
reklaamitakse kui rikkurite paradiisi, kuid tegelikult ei jäänud sellest just
kõige parem mulje. Rikkurite poolest nägin ainult ühte uhket kabriot, kus
numbrimärgiks oli Rich C. Vesi oli väidetavalt veits naftane ja läikis ning
rand oli kivine teatud osas. Hinnad olid ka kallimad, kui mujal Costa del Soli linnakestes.
Miss J sai ka endale lõpuks MK koti kohalikult mustalt diilerilt, kes rannas
jalutas. Esimene sai kinga, sest ta ei olnud nõus 15€ müüma, pärast ostis miss
J küll järgmiselt 20€, kuna kott jäi ikka kripeldama, kuid teine diiler oli ka
usaldusväärsem ja ütles kohe ära, et ega see originaal pole ja tema ostuhind on
juba 15€. Siiski üritasime vaikselt rannast ära haihtuda, et esimene diiler
meid jahtima ei tuleks :D Miss J ja Toomas said ka oma hiinlanna massaaži
neitsilikusest lahti ning mina sain paar sõna hiina keelt praktiseerida. See on
ikka väga ära haihtunud. Massaaž oli väidetavalt päris hea nii, et win-win
suhe. Ning Toomasel ja asiaatidel on juba pikaaegne ajalugu olnud :D
Enne koju
minekut tahtsime tapasid ka osta, kuid söögikohas läks nii kaua aega, et kelner
tellimusi tuleks võtma, et me otsustasime lihtsalt ära minna. Tagasi
otsustasime minna mööda mere äärt, et maksma ei peaks (nokia Here-st on ikka
kasu), kuid sattusime väiksesse ummikusse ehk koju jõudmine võttis planeeritust
veits kauem aega. Kodus siis oli aeg pakkida ja koristada ning poes viimased
shopingud teha. Õhtul tuli ka Yolanda, kes vaatas korteri üle ning saime
deposiidi kenasti tagasi. Õhtul istusime siis kodus ning meid hariti erinevate
mõistete tähendustega – kukest piraadi ja kompainijuhini :D Mõnel lõppes õhtu
päris metsikult ehetepoes pärlikeesid ostes ja habemeajamisvahuga massaaži
tehes.
11. teisipäeva: lennujaama veinihävitamine ja Soomes Iinaga tšillimine
Lennuk Helsinki läks meil hommikul kusagil kümne paiku ja nii pidime vara
üles ärkima. Õnneks saime autoga lennujaama. Osad pidid küll rongiga minema.
Miss J pagas oli veits ülekilodes, kuid koos check-in tehes ei pidanud õnneks
juurde maksa, sest mul oli vähem kilosid. Pagas sai lihtsalt märgi “heavy”
juurde. Kuna meil jäi üks vein kohvritesse paigutamata, siis enne check-in’i
pidime selle kamba peale ära hävitama. Osavad näpud said korgi hambaharjaga
sisse lükata. Alguses küll mõtlesime kusagilt söögikohast küsida avajat või
nuga, kuid tagant järele mõeldes, oleks see kõlanud sama moodi nagu karjuks
pomm üle lennujaama. Väiksel vaatlusel selgus ka, et kõik noad ja muud riistad
on plastmassis ja puidust nendes kohikohtades nagu Starbucks. Lendu oodates sai
kamba peale veel 2 veini ära hävitatud ning krõpsu peale süüa. Nii et lennule
minnes oli päris mõnus meeleolu juba ning lend sujus päris kiiresti. Ma sain
jälle akna all istuda ning minu kõrval istusid 2 keskealist soome härrat,
kellest üks kõnetas, et kas ma Eestist, kui ma eesti keeles eelnevalt
jutustades oma kohale läksin. Lennukis sain ka oma raamatu lõpuks läbi loetud.
Reisi alguses ei kujutanud ma küll ette, et alles viimasel päeval raamatu
lõpetan, ju siis oli ikkagi põnev puhkus =) Helsinki lennujaamast tahtsime
rongiga kesklinna minna ja rongipeatusesse omakorda bussiga. Alguses sattusime
vale bussi peale, mis oli teel tegelikult parklasse. Sealt oli mul enne
väljumist tükk tegu välja saada, kuna inimesed olid mind oma kohvritega ümber
piiranud. Õnneks sain välja ning ka õige bussi peale, mis rongijaama viis.
Samas tuleb tõdeda, et neil on ikka suht halvasti need bussid märgistatud, et
aru ei saa, kuhu buss viib. Võiks suurelt bussi peal kirjas olla – Train
Station. Rongijaamas saime jälle eskalaatoritega alla sõita. All perroonil ei
torganud mitte ühtegi piletiautomaati silma ja ka rongis ei müüda pileteid ja
nii sattusimegi jänest sõitma.
Kutid läksid varasema laeva peale ja mina ning miss J jäime Iina hoolde,
kes meiega veits aega veetis ning pärast sadamassa juhatas. Nii hea oli Iinat
üle pika aja jälle näha. Me lihtsalt istusime ja sõime väljas ning vaatasime
kohalikke salsat tantsimas väljakul (neil vist mingi tantsuõhtu). Pärast
istusime veits ka kaubanduskeskuses, kus miss J oli viimased võimalused
šoppamiseks :D Pärast jalutasime sadamassa ning Iina viipas mõnele hoonele,
mille olemasolust me ei olnud varasemalt tedlikud. Sadamas alguses pandi meid
fakti ette, et meil on vale kinkekaart ja sellega ostetud piletid ei kehti, ma
pakkusin välja, et Tallinnas oli töötaja vale kinkekaardi ära võtnud ja nii see
oligi olnud. Lõpp hea kõik hea. Sadamas jätsime Iinaga hüvasti ja läksime laeva.
Laevas seadsime ennast jälle samadele mugavatele poe juures olevatele
kohtadele. Minu kõrval istus üks Soome mammi, kes päris minu käest soome
keeles, et kust ma oma nike potased olen saanud ning palju need maksid. Ma siis
üritasin seletada, et ma nad USAst ostnud :D Sai ka kohalik poetiir tehtud ning
seekord osutus õnnelikuks Elisabeth Ardeni 8h kätekreem, mis jättis käed
päriselt ka tükiks ajaks pehmeks. Ja jõudsimegi ilusti Tallinna.
Kokkuvõttes oli reis toredam kui ma ootasin. Alguses ma isegi mõtlesin,
vahet pole, jätan lennupiletid kasutamata ning hoian Kopenhaageni jaoks raha
kokku, kuid mul on ikkagi hea meel, et otsustasin minna (no nii kaua, kui ma
siin Taanis avastan, et näpud põhjas :D). Ja võõraste kuttidega reisimist ei
tasu karta, kohati võib isegi parem olla kui piffidega, kuna draamasid vähem
ning saab rohkem lollitada =D
 |
| Jõgi oli veest tühi |
Comments