Laupäev Glasgows 2013

HEAD UUT AASTAT! - See aasta kaugemale, kui ei kunagi varem, koos Ei-me-ette-tea'ga =)

Väike võlg möödunud sügisest. Novembri alguses käisin oma emaga vennal Glasgows külas. Ta nimelt õppis seal Erasmuse raames, Glasgow ülikoolis. Reisi planeerimisega pidin mina tegelema, anti lihtsalt vastavad krediitkaardid ning pidin lennupiletid ja muu transpordi vaatama. Oh seda üllatust, Ryanair osutus valituks. Algselt väljusid 2 korda Riiast otselennud Glasgowsse ja nii ostsin sealt lennupiletid. Äkitselt aga toimus muudatus nii, et ainult kord nädalas väljus ja lennud muudeti nii, et oleksime samal päeval Glasgowst Riiga lennanud ja siis Riiast Glasgowsse, ühesõnaga ülimalt imelik graafika. Eks ma siis võtsin kätte ja helistasin Ryanairi kontorisse Inglismaal. Üllataval kombel sain liinile ja asi aeti ilusti korda, raha sai ka kontole tagasi. Ma siis üritan oma ajuraasukesi pingutada ja reisimuljed siia kuidagi kirja saada.

Sõit algas siis laupäeva varahommikul bussiga Riia lennujaama. Sõit läks rahulikult. Mu ema kõrval istus üks mees, kes hakkas lambist küüslaugukompotti (ma ei tea kuidas seda nimetada) sööma nii, et terve buss oli küüslaugu haisu täis. Ei tea, kas ta kartis vampire. Mul oli tükk tegu, et oma naeru varjata. See buss oli siis teele asunud Peterburist. Riia bussijaamas väljusid enamus reisijaid, kuid me sõitsime lennujaama edasi. Seal selgus siis Ryanairi Riia eri, ehk eraldi pidi veel mingi 5 euri pingi lennulemineku maksu maksma. Mul suva, kuid arvata on, kes süüdi on, et ei teadnud sellest midagi – MINA. Enda kaitseks võin öelda, et mina küll selle kohta mingit meili ei saanud. Emmega reisides on tal vaja ikka igalt poolt kohvi osta, huvitav, kas ta on lihtsalt sõltuvuses või nii uimane kogu aeg. Reisi jooksul kulutas ta ikka paarkümmend eurot kõikvõimalikest kohtadest kohvi ostmisele. Seekord siis Riia Costas. Seal oli ka üks purjus venelane, kes ostis suure hulga alkoholi kokku, kuid unustas selle kõik maha, kui viimasel hetkel oma Moskva lennule tormas. Me siis võtsime ilusti järjekorda, et Ryanairile pääseda. Ja ma pidin oma kohvri sinna käsimõõtu litsuma nii, et kriipisin oma ilusat kohvrit L 

Minu nunnu kohver ja emme Glasgow lennujaamas (see kaugem) rongi Glasgow'sse ootamas. Boardingbassi ettenäitamisel sai alet rongipiletile muide.

Lend läks sujuvalt ja ilma tõrgeteta jõudsime Glasgow lennujaama. Ma avastasin, et mul ei ole telefonil välismaal levi ning mu emme suutis oma telefoni koju unustada nii, et me ei saanud Martinile teada anda, kunas ta vastu võiks tulla. Lennujaamast saime siis rongiga Glasgowsse. Sealne rongijaam on väga ilus. Meil ei olnud ühtegi kaarti ja nii ma siis leidsin mingi turistika kaardi. Nimelt pidime bussijaama sealt komberdama, sest Martinile olin FB kirjutanud, et seal kokku saaksime. Kuidagi teed küsides jõudsimegi sinna, Martinit seal aga ei olnud. Ma olin oma kodutöö teinud ja vaadanud, mis bussiga tema juurde saab. Netti ei olnud ja seetõttu ei saanud Martinit kätte. Ma olin Google Mapsis pilti teinud bussi marsuudist, kuid see oli veits halvasti saanud. Bussi peale mines kogesin esimest korda šoti aksenti – ma ei saanud mitte muffigi aru ja see bussijuht oli suht pahur ka, sest ma ei osanud talle seletada, mis peatusesse vaja minna (sõltuvalt sellest pidime pileti ostma ning sinna sobivad ainult täpsed naelad). Näitasin talle siis oma telost kaarti ja saime kuidagi sebitud ühe sõbraliku mehe abiga. Lõpuks sai ikka liiga vara bussipealt maha tuldud. See mees otsis meile peatuses veel ühe tüübi, kellel oli GPS telefonis ja siis nuputasim evälja, kuidas martini juurde saab. Selgus, et meil vaja veel mingi 35 mintsa kõndida. Martin nimelt elab 1h jalgsikäigu kaugusel kesklinnast. Loomulikult olin mina jälle kõiges süüdi. Kuidagi ikka manööverdasime ja teed küsides jõudimegi Martini juurde. Tuli välja, et ta ei olnudki meile linna vastu tulnud :D

Mina Glasgow rongijaamas. Leitud kaart näpus. 

Elukohaks oli tal siis üks 3 toaline korter, mida ta jagas ühe Eesti tšikiga. Täiega joppas neil sellega, maksid vist mingi 450 naela kuus kahe peale. Mööbel, nõud, voodilinad – kõik hinnas. Ja veearvet ei pidanud tasuma. Me nautisime neil siis hoolega vannimõnusid seal :D Eesti söök üleantud suubusime kohalikku lähedal asuvasse supermarket, kus mu emme tahtis ikka kõike vahtida ja proovida, sest see nii uus ja huvitav ju. Ei süüdista. Tegelikult ma pean ikka oma emmet kiitma, ma kujutasin ette, et ta hädaldab palju rohkem, kuid üllataval komebl oli ta päris rahulik XD Viimane kord kui me koos välismaale reisisime oli siis, kui ma 9 klassis ja sihtkohaks Egiptus, ehk ma päris lapseohtu oli siis ja vahepeal on saadud ikka päris palju ise ringi tripitud. Tagasi jõudes demonstreeris Martin oma kokkamisoskusi, tegelt oli tal vist kohe söök valmis, kui kohale jõudsime.

Glasgow arhitektuur päikselisest Pühapäevast. Kui Eesti olid kõik lehed juba langenud, siis Glasgows oli novembri keskel veel sügis täies hoos.

Õhtul kõndisime siis Glasgow ülikooli tuledesäras vaatama, mis oli päris kobe. Seal tehti ka Harry Potteri filmi võtteid. Kui juba jutujärjega ülikooli juures olen, siis viimasel päeval sai seal sees ühes muuseumis ka käidud. Mulle meenuvad mingid teaduslikud preparaadid ja fossiilid. Ühes õppehoones vetsus käies istusime üliõpilaste puhkeruumis ja mul tuli nii hull oma UCLi igatsus peale. Sealsest automaadist sai 0.5 naela eest kohvi :D Kui Laupäeva õhtusse tagasi minnes, siis otsustasime ka ühte kohalikku pubisse õlut jooma minna. Esimene, kuhu ssse astusime oli täis, läksime teisse. Mulle ikka väga see tume õlu ei istu. Ma täpselt ei mäleta, mida tellisime.

Be continue...