Nädal 11-12: tere tulemast facebooki

Ma tegelikult väga midagi ei mäleta 11. nädalast. Pühapäeval käisime Charlstonis. Sai seal veits ringi jalutatud ja saime ka vihma kaela suht palju ning olime siis läbimärjad. See nädal sai siis suhelda suhteliselt palju politseiga, sest keegi radioaktiive mõju all olev inimene oli ei tea mida minu kohta facebooki postitanud ja eks inimestele meeldis siis kohe mind nähes politseid kutsuda. Pidin neile meie Eesti juhiluba tõlkima.  Linnas, kus ma kaks viimast nädalat töötasin oli tuumaelektrijaam ja siis oli päris põnev sel teemal inimestega vestelda. 20 kindlast riigist pärit inimestel ei ole lubatud sinna ligi pääseda (nt Hiina, Jaapan, Venemaa jne) Seal pidi ikka hoolega kontrollitama, sõrmejäljed ja hingeõhk. Nende kahe nädala jooksul õppisin ma, et usuteemalistesse küsimustesse ei ole motet ameeriklastega laskuda, kui sa just ei taha saada 20 minuti pikkust loengut ja siis palveraamatut kingituseks. See nädal sain siis teada, mis tunne on olla kuulus, tunnen kuulsustele kaasa, sest nagu ime kombel hakkavad kõik viirastusi nägema nagu nt et mingi mees istub minu kõrval autos ja tahab sisse murda majadesse – usun ma jee, radioaktiivsus on mõnedel vist ajudele hakanud :P Viimane nädal oli ikka päris raske kuid kui viimane päev paneb asjad paika. Leidisin ka lõpuks sellise pere, kus poeg erakoolis gümnaasiumis ja väga tark. Tegi mulle ka kaarditrikke või no vähemalt üritas, esimene läks nihu :D Ja politseist ka siis nii palju, et päris tore on emaga majas sees istuda ja müüki lõpetada, kui politsei koputab uksele – kindlasti aitab minu usaldusväärsust tõsta.

Ja oh seda imet, suvi saigi läbi. Eile siis pakkisime ja koristasime öö otsa ning käisime Heliga Walmardis kell 4 hommikul šoppamas. Täma siis saime paar tunnikest ka Myrtle Beachis lebotada ja oma parmupäevitust leevendada, vast natuke aitas kaasa. Täiega mõnus oli ja lainetus oli ka ookeanis olemas. Täna hommikul valmistasime koos perega hommikusööki ja some koos. Nii hea on ikka, kui sul on rahulikult aega ja mingi kell ei tiksu kuklas. Söögiks siis peekon, munad, vahvlid (masin soojenes 2 minutiga ja valmimine võttis aega 20 sekundit). Viimane päev minu töötamise linnas algas ka tuvijahtimis hooaeg ehk siis oli kogu aeg põldude vahel kuulda kuulilaske. Hetkel siis oleme teel Nashvilli, kus pakime oma rahaasjad korda ja näeme, kas same rikkaks või peame siia veel rügama jääma :P Loodame parimat =)