Tagasi kooli!

Heia, mina jälle siin!

Asi tundub kahtlane või, et ma nii tihti postitan?! Ei, mul ei ole tekkinud üleöö retsilt vaba aega, vaid lihtsalt on, mida peaks mäletama. Tähtsündmuseks oli seekord siis tunni andmine mitte kastani gümnaasiumi banaani 9-2 klassi õpilastele. Kood selleks, et google ei leiaks mind üles.

Maandusin siis enne tunni algust klassiruumi ukse taga ja igaks juhuks ei sisenenud ennem kui kell käis. Alguses oli ikka veits ebamugav olla, kuid lõpuks oli täitsa lahe. Õnneks on tunni pikkus kõigest 45 minutit, vahepeal oli küll tunne, et appi 20 mintsa on veel, mida ma teen, kuid lõpuks jäi jälle aega puudu.

Mis ma siis tegin?! Tegelikult ma ei pidanud kaua juudlema selle juures - majandust nad ei jaga, juura liiga spetsiiifiline, miks siis mitte rääkida lastele seda, kuidas saada elus seda mida nad tahavad. Teemaks oli siis eesmärgid: SMART. Alguses seletasin ilusti lahti erinevate nendele mõistetavate näidetega ja küsisin ka nende arvamust, mida võik mingi täht tähendada. No ma sain ka alles hiljuti teada, mida tähedab attainable, seega ei eeldanud ma, et ka nemad seda teavad. Üks poiss kommenteeris, et time tähendab eesti keeles taime :D Tuli välja, et üks tüdruk tahab klassist saada heaks murdmasuusatajaks ning selle võtsimegi näidiseesmärgiks. Lihtsalt eesmärgi püstitamine jäi minu jaoks kuidagi poolikuks ja seetõttu rääkisin neile ka kuidas tegelikult oma eesmärki ellu viia, kolmnurga näitel - eesmärk tipus.

Siis jagasin ad rühmadesse istumise järgi ning iga rühm pidi välja mõtlema ühe esmärgi ja kuidas seda saavutada. Poisid tahtsid ikka miljonärideks ja miljardärideks saada ning olid veendunud, et selleks peavad nad lotoga võitma ja nii oma firma püsti panema. Ühed tüdrukud tahtsid saada juristideks ja stjuardessideks, kõiki viisi või hinded korda (rõõm näha) ning poisid ka pilootideks. Klassis ei olnud palju õpilasi umbes 24. Nagu ikka jäi mulle silma ka nn kõrvalehoidija, kes tahtis üksi olla, kuid tema paberilt paistis eesmärgina ülikool, kahju, et ma ei saanud temaga rohkem tegeleda - ikka tuleb ju uskuda, et saan inimesi õigele teele juhatada :)
Lahe oli näha, et tegelikult lapsed teavad küll, et haridus on tähtis, kuid ma kardan, et järgnevadaastad võivad neile uued tuuled pähe panna. Klassijuhataja oli äärmiselt tore ning kutsus segajaid ja kommenteerijaid kogu aeg korrale, kuid minu jaoks tundusid nad ohutud tegelikult oligi hea, kui keegi vahele kommenteeris, muidu oleks olnud tunne nagu ülikoolis, kus kõik vahivad ainult oma läpakaekraani. Üks tüdruk tuli ka pärast tundi minu käest küsima vahetusõpilaseks saamise kohta välismaal, nii armas oli näha, kuidas ta oma inglise keele ja gümnaasiumi sisse saamise pärast muretses.

Kokkuvõtteks oli see kogemus igati lahe ja soovitan kõikidele. Jäin ellu ja loodan, et õpilased said ka natuke vaheldust ja äkki pani neid natuke ka mõtlema tuleviku peale. Tegelikult võiks olla rohkem tudengite ja põhikoolilaste vahelist suhtlemist, äkki see aitaks neid hoida rohkem teel ja vältida kõrvalepõikeid võsasse, kust vahest on päris raske läbi murda ja vahest on lihtsalt vaja kedagi, kes annaks nõu. Alati ei taha ju kohe psühholoogi juurde tormata.

Comments

Popular posts from this blog

Nolan 4 - iseseisvumise aasta! 💪

D-vitamin break in Dubai 🌞

Logan 1 year! 🥳