Moskvas võrku mängimas

Nagu eemilmine aasta käisin Milanos, siis see aasta toimus Loreali võrguturniir Moskvas. Ma kevadel küll mõtlesin tükk aega, et kas ikka minna või mitte, kuid kuna polnud varem Moskvas käinud, siis tahtsin ikka minna. Ennem googeldasin ka, et kas rasedana ikka tasub võrku mängida, kuid kuna ma olin alles 4 kuud, siis polnud probleemi. Pidin ainult natuke rohkem kõhtu sees hoidma kui muidu ja keegi millegi pärast ei pannud tähele. 💁

Meie võrgumeeskond
VIISA
Venemaale mineku juures on kõige tüütum viisa ajamine. Kuna ma sattusin 2 kuud järjest Eestisse siis taotlesin viisa Tartu viisakeskuses. Seal tunduvalt väiksem liiklus ja ei pidanud kauem kui 30 mintsa ootama. See juhtus ka selle pärast, et enne mind oli üks mammi, kellele klienditeenindaja pidi kõik puust ja punaseks tegema. 😡 Samas osad, kes Kopenhaagenis taotlesid, pidid pool päeva passima. Oli ka võimalus lasta reisibürool kõik korda ajada, kuid see oleks poole kallimaks läinud. Eestis oli natukene soodsam kui Taanis ka. Kõik vajalikud paberid sai netist kätte ja ma tegutsesin kellegi artikli järgi, mille netist leidsin.

Viisat saab kõige varem taodelda 3 kuud enne reisi ja selleks tuleb netis elektrooniline ankeet ära täita. Ennem tasub endale muretseda reisikindlustus ja hotellilt spetsiaalne kinnitus, et viibid seal. Kuna ma veel täpselt ei teadnud, kus hotellis olen, siis on ka selline büroo olemas, kes väljastab selle paberi nii sama netist väikse summa eest. Viisa sain ilusti kätte ja mingeid probleeme sellega ei olnud

TRANSPORT
Turniir toimus juuni lõpus ja sain selleks ajaks ka töölt 2 vaba päeva. Üks päev küll kulus reisimiseks, kuna lendasin läbi Riia Air Balticuga. Otselend oli kunagi hilisõhtustel aegadel ja palju kallim. Moskva lennujaamast kesklinna saamiseks ostsime rongipileti, mis maksis kusagil 500 RBL (7 eur, 50 DKK). Rublasid oli lihtne taani kroonideks ümber arvutada, kuna vahe on ligikaudu üks kümnele. Ostes edasi-tagasi rongipileti korraga, siis saab veits soodukat. Kui telefonis on neti paket, siis Yandex taksoga võib isegi soodsamalt saada. Mul internetti ei olnud, kuid taksoga ringi liikumiseks tasub ikka mingi pakett soetada. Muidu sai taksot ainult kluppi minekuks üks õhtu kasutada, kuid õnneks mu töökaaslasel oli siis internet.

Moskva metroo pidi üks kaunimaid olema

Selle rongiga jõudsime siis kesklinna (mingi 2 peatust, 30 mintsa sõitu) ja sealt võtsime metroo hotelli. Metroo piletit on soodsam osta mitme päeva oma, kui plaan ikka veits rohkem ringi liikuda. Muidu on üksikpiletit ostes kallim.

Terve võrgu ja jalka meeskond

Kolm esimest päeva oli ilm üli halb ja sadas päris palju. Moskva tänavatel ei ole ka just kõige parem kanalisatsioon nii, et tugevama vihma korral muutuvad tänavad väikesteks ojadeks. Vedas, et võrkpall oli siseruumides, kuid vaesed kutid olid küll läbi märjad jalgpalli mängimisest. Esimene õhtu käisime ka ühes lähedal olevas restoranis söömas. See oli veits aasiapärane, kuid pakuti ka vene toite. Hinnad on Moskvas ikka päris odavad ja kokteilid ka nii, et võib täitsa söögireisile sinna minna. Mõned kiitsid veel gruusia restorane. Ma küll ei jõudnud ühtegi.

Kokteile nautimas; vesipiipu tehti ka ümberringi
TURNIIR
Võistluspaika saime hotelli juurest tellitud bussidega. Sõit kestis kusagil 1-2 tundi sõltuvalt ummikiutest. Hoone oli täitsa ok ja kaasaegne nii, et ei pidanudki kusagil nõukaaegses hurtsikus kükitama. Samas oli natuke nostalgiline saada lõunaks venepäraseid toite. Minule need küll tundusid Eestipärased, kuna valikus olid liha ja kapsapirukad, kartulisalat, boršš ja morss. 😇 Võistkondi oli päris paljudest eri riikidest (Saksamaa, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Hispaania, Liibanon, Rootsi jne). Meie kontorist oli võrkpallis 2 võistkonda esindatud, üks oli nn "fun team", kus kõik ei osanud väga mängida ja teine mänguoskajatega. Ma sain see aasta ka paremasse võistkonda, kuna olin ikka tublilt kõik trennid kohal käinud ja paljud osavad mängijad ei saanud see aasta Moskva tulla. Kuigi tuleb mainida, et üldiselt suht vähesed taanlased hoolisid väga võrgu mängimisest ja tulid pigem pidutsemise pärast. 😄 Need kes mängida tahtsid, oli see veits demotiveeriv, kuna tegemist siiski võistkonna spordiga. 2 päea kokkuvõttes saime 13 võistkonna seas mingi 8 koha, kui ma ei eksi. Esimesel päeval olid kvalifikatsiooni mängud ja teisel siis alagruppide mängud. Venemaa võitis võrkpalli ja Itaalia jalgpalli.



Teise päeva lõpus oli ka afterparty ühes Moskva ööklubis, mis asus Moskva finantspiirkonnas. Ma sinna päevasel ajal ei jõudnudki, kui ööpimeduses tundus täitsa ilus need pilvelõhkujad. Üks osa klubist oli eraldatud Lorealile ja teises osas olid siis kohalikud. See klubi oli päris populaarne, kuna südaööl oli pikk järjekord ukse taga. Muss oli ka täitsa ok. Seal nägi ka ikka, kuidas vene uusrikkad pidu panevad ja näitsikud nappides kleitides, kõrgete kontsadega ja vägeva meigiga "sugardaddyt" otsivad. Sai oma silmarõõmule osta suure kaisukaru, puketi punaste roosidega, vägeva shotikandiku või champanja maasikatega. Ja loomulikult leidus klubi ümbrusest vägevaid autosid. 😀

Käisin meie nõrgema meeskonna karika järel, kuna keegi teine ei tahtnud minna (nad said viimase koha)

MOSKVA
Linnaga tutvumiseks oli mul pm ainult pühapäeav jäänud, kuna esmaspäeva lõuna paiku läks juba lennuk. Ega mu to-do listis oli ainult Punase väljaku külastamine ja siis õhtul baletti vaatamine Bolshoi teatris. Punasel väljakul asub nii Kreml kui ka Lenini muuseum ning see palju pildistatud värviliste kuplitega vene kirik, St Basil katedraal. Kremli vastas on GUM kaubamaja, mis on ka omaette vaatamisväärsus kõigi firmapoodidega. Tavainimesed saavad sealt endale ainult jäätist lubada, mida müüakse iga nurga peal. Need on ka nostalgiliselt vahvlitopsi sees serveeritud ja maitsevad täitsa hästi. Lõuna paiku sai ka töökaaslastega Punase väljaku lähedal parkides jalutatud, kust avaneb ilus vaade Kremlile.

GUM kaubamaja ja vahvlitopsi reklaam

St Basil katedraal 

Punane väljak

Kristallid tänavakaunistuseks (vist seal aastaringselt mitte ainult Jõulude ajal)

Kuna soov oli ikka ka vene baletti näha siis sai ostetud piletid kusagil kuu aega enne reisi. Pilet ei olnud just kõige soodsam, kusagil 70 eurot, kuid ega kogu aeg Moskvasse ei satu ka. Ma ostin ka veits kallima pileti, kuna istekoht oli keskel all põrandal. Äärerõdudele oleks soodama pileti saanud, kuid sealt ei oleks kõike näinud. Baletti etendus tomus väikses Bolshoi teatris, mis asub peamaja kõrval. Peamajas oli ainult ooperi etendused ja neid ma ei viitsinud vaatama minna, kuigi sisekujunduselt on peamaja ikka suurem ja võimsam. Ballettiks oli La Sylphide. Tantsijad olid tasemel ja mulle meeldis ka lavakujundus ja eriefektid (baleriina lendas läbi õhtu, tossu lasti 😅). Ma arvasin, et seal teatris ikka karm dress code ja kõik on uhketes kleitides, kuid tegelikult leidus nii tavariietes kui ka uhkemates kleitides külastajaid. Palju jäi silma ka turiste (hiinlasi), kes siis vaheajal hoolega pilte tegid. Belett kestis koos vaheajaga kõigest 2 tundi nii, et võib mehe ka ikka kaasa vedada selleks.

Bolshoi teatri peamaja

NN "Uus saal"

Minu teatri outfit 🙈

Lõpp

Kokkuvõtteks on mul hea meel, et sai Moskva ära käidud ja kindlasti on sinna mõtet tagasi minna. Loodetavasti saab järgmine kord juba viisavabalt. 😉

Comments

Popular posts from this blog

Ema"puhkus" Taani moodi vol2

The Birth Story vol 2 💞

Koh Samui with baby and toddler 🏝