Ungaris pasundamas

Kunagi augusti keskel oli mul võimalik puhkpilliorkestriga minna Ungarisse ühele festivalile. Orkester on iga suvi kusagil välismaal käinud, kuid minul avanes see võimalus esimest korda ja seetõttu olin nõus seda bussisõitu välja kannatama.

1-2 päeva Bussis läbi Baltikumi, Poola ja Slovakkia

Päris tore oli vurada neil teedel, kust ma muidu lennukiga olen üle lennanud. Lisaks sai veel külastada erinevate tanklate WCsid. Leedus oli meil pikem lõunapeatus ja tuleb tunnistada, et mul ei ole endiselt aimu, mis need valuutakursid on. Esimese päeva hilja õhtul jõudsime ööbimiskohta Poola ja üli mõnus oli ikka ennast pikali visata ja sirutada. Nagu ikka orkestris, on meil igasugust ja erinevas vanuses rahvast. Sain ennast ilusti kurssi viidud tänapäeva noorte mõtlemisega. Pole ennast just väga täiskasvanuks pidanud, kuid reisi lõpuks olin juba ikka päris väsinud neist ja igatsesin juba omaealisi D Tundub, et olen õige kandidaat tänitava vanamuti tiitlile tulevkikus XD Poola teed olid muidu päris igavad, kuid läbi Slovakkia mägede oli täita põnev sõita, kuna bussiaknast avanes ilus vaade. Olin täitsa üllatunud, et Tesco on omadega juba Slovakkiasse jõudnud. 

 

Tesco Slovakkias

Hinnad tundusid ka päris soodsad teepeal, vähemalt odavam kui Eestis. Valuutakurss Ungaris on küll utoopiline, kusagil 300 Ungari raha on üks euro, ehk veinid on kusagil tuhande kanti :D Teise päeva õhtuks jõudsime Budabesti.

 Normaalne õlle hind Ungaris

Ungaris – flööti mängimas, päevitamas ja pralletamas

Kolmanda päeva hommiku poole oli meil Budapestis vaba aega kuni lõunani ennem, kui asusime Totkimosi poole, kus festival toimus. Dirigent oli eelmise aasta kogemusest öelnud, et pole mõtet palju riideid kaasa võtta, kuna väga palav on ja nii mu kõige soojem riideese oli orkestri jakk. Kuid esimesel päeval oli Ungaris päris külm ja Budapestis sadas sadas aegajalt ka hoovihma. Ma võtsin ikka oma vihmavarju kaasa. Kõigepealt jalutasime ühe turu peale, kus müüdi teisel korrusel suveniire ja alumisel korrusel sööki. Ma sain sealt oma kohustuslikud magnetid ostetud. Siis jalutasime lihtsalt linna peal ringi ja otsisime kohta, kus süüa.

 

Merilin oli kusagilt turismiraamatust välja otsinud "must visit" restoranid, mida me siis taga ajasime. Lõpuks jõudsimegi ühte neist. Miljöö oli väga ilus ja seal müüdi traditsioonilist Ungari kooki, mille me kambapeale ostsime. Seda serveeriti koos klaasi veega, sest see oli päris magus ka, mandlikook oli vist. Neil oli põnev tööjaotus, üks inimene juhatas lauda, teine võttis tellimuse, siis hunnik mehi tulid ja serveerisid ning neljandale tasusime arve. See oli muidugi päris krõbe koogi ja tee kohta, kuid hinnale oli juurde arvestatud 40% tipp, mis arvatavasti sisaldas igasuguseid eri makse (miljöö, teenindus…). 

Kuna meil palju vaba aega ei olnud, siis jõudsime veel ainult ühte kirikud kaeda ja parlamendihooneni jalutada. Budapest nägi täitsa ilus välja ja muidu võib sinna veel kunagi tagasi minna lähemalt tutvuma. 

 

Totkomlos

Tegemist on kusagil Elva suuruse linnakesega 3h bussisõidu kaugusel Budapestist. Mulle sellepärast meeldib orkestriga reisida, et nii satud ikka suht pärapõrgusse, kuhu tavaliselt turismigrupiga reisides või turisti mängides kunagi ei satuks. Linn oli küll väike, kuid üli mõnus. Majade juures olid ploomipuud, kus sai ploomiraksus käia, sest puud olid täitsa lookas. Meid mjutati neljaks ööks ühte külalistemajja, kus esimesel korrusel oli pubi. Täitsa norm oli. Viie minutilise jalutuskäigu kaugusel oli ujula, kus asus suur välibassein, termal bassein (30 kraadi vesi) ja oli ka siseujula. Üli mõnus oli ja meile oli see tasuta, ning see koht oli lahti südaööni nii, et sai suht iga kell sinna minna, kui vaba aega oli ja seda oli piisavalt, kuigi ma alguses arvasin, et kogu aeg on proovid. Ilmad olid ka mõnusad päiksepaistelised ja parajalt kuumad. Õhtuti läks ainult veits külmemaks. 

 

Välibassein, kus oli üli mõnus ujuda pikkuseid

Festivaliõhtutel siis esines festivalitelgis mingi orkester ja hiljem õhtul mängis mingi bänd ja inimesed said tantsida ning tänu minu tantsuhullust sõpsile Merilile, sain ma seda ka päris palju teha. Kohalikud olid ka ikka kohale, kuigi ega nad väga inglise keelt ei osanud, mõned oskasid natuke saksa keelt. Ühega saime mitu õhtut järjest hängitud ja suheldud kohati googel translate abil. Suht ainukesi inglise keelseid sõnu oli “bodybuilder”, mis viitas sellele, et talle meeldib jõusaalis käia ning siis demonstreeris meile oma sixbacki, mis oli suht 8back moodi. Merilin küsis kohe, et kas see on üldse võimalik, et kellelgi selline kõht on, nagu fotoshopitd ;D Ta muidugi sai suht šokis, kui kuulis minu vanust, sest ta ise oli 16 ja üritas mulle selgeks teha, kuidas ma talle meeldin:D

Vahepeal hängisin ma 13+ aastastega ringi ja olin täitsa üllatunud, kui mõistlikku juttu nad võivad isegi ajada, vanemad on vist päris head tööd nende kasvatamisega teinud, kuigi ega ma väga harjunud ei ole nii noortega koos olema. 

  

Sõbrapilt "bodybuilderiga", see keskmine (mitte mina :D)

Kõigile orkestri liikmetele jagati ka talonge, millega sai festivalitelgist tasuta juua, kas siis alkohoolset või mitte. Kuigi Ungari on veiniriik ja vahuveinid nagu Törley on sealt pärit, siis ma väga ei ahnitsenud endale alkoholi, kuid lihtsalt mekkides oli täitsa ok. Ühel päeval oli Merilini sünnipäev ja siis sai natuke rohkem mekitud ja samal ajal termal basseinis õhtul vedeletud, arbuus ei puudunud ka nii, et täitsa mõnus oli ;) 

 

Kuna mei päeval midagi erilist ei toimunud, siis saime orkestri bussiga ka kahte lähedal olevat linnakest külastatud. Ühes esinesime ka, selle nime ma ei mäleta. 

 

Tõestus, et ma ikka pasundasin ka natuke, mitte ainult ei lebotanud

 

Veits lollitamist kulub alati marjaks ära, suutsin ka pudel pea peal bussi sisse kõndida :D

Teise linna nimi on Szeged ja kodus olin täitsa üllatunud, kui avastasin, et see linn on ka minu raamatus “501 must visit citys”. Täitsa ilus linn oli. Mulle meeldis üks purskkaev, kus muusika käis ja samal ajal purskas erinevates kujundites vet. Samuti oli üks muuseum täitsa omapärane, kaks Egiptuse tüüpi vaarao kuju fassaadi küljes. 

Raamatust lugesin, et tegemist oli olnud väga ilusa linnaga, kuid enamik hooneid said mingi sõja ajal kannatada põlengus, äkki kunagi 19 sajandi lõpus. Külastamist väärib siiski.

  

Festivali avamisel marssimas

 

Pärast lasti need sini-must-valged lipud taevasse. Ühe riigi õhupallid jäid puulatva kinni ka.

Süüa saime seal samas kohas, kus ööbisime. Igalt söögilaualt ei puudunud üli suured saiaviilud, mis oli nagu meie leib laual. Ma olin ära õppinud ungari keeles “tere” ja “aitäh” ning teenindasin sellega teenindajatelt boonuspunkte. Kaks meie orkestri liiget oskasid ungari keelt rääkida, kuna nende ema oli pärit Ungarist ning nende käest sai natuke õpitud, kuigi väga midagi meelde ei jäänud.Festivali lava juures sai ka väga odavalt pannkooke osta, mille vahel oli kaneel-suhkruga või moos, peaks seda esimest varianti ka kodus proovima.

Selle kiriku tornist lasti festivali lõpetamise ajal ilutulestikku, mis oli sünkroonis lastava sümfoonilise muusikaga. Üli ilus oli.
Ükspäev oli söögiks mingi maksakastme laadi ollus ning mina ja Merilin väga ei söönud seda. Siis üks hetk märkan, et keegi võtab minu nina eest taldriku ära ja asetab uue söögi. See teenindajahärra tõi ainult special meile uue toidu, et me ikka kõhud täis saaksime :D Uus toit oli muidugi parem. Ennem oli ta muidugi minuga lollitanud ja tühja veepudeliga kõrva ääres löönud ning ma ei tea mille märast minu käele suud andunud. Jah, ka ungarlased on päris kahtlased, kuid sõbralikud siiski :)

  

Kõik see kaasasolev orkestripere

 

Kokkuvõttes oli reis päris tore, kuigi ma enam ei viitsiks nii kaua bussis lokusda. Tagasi tulles oli veel Poolas mingi avarii sõiduautode ja rekadega nii, et pidime kaks tundi passima kusagil maisipõllu ääres. Vähemalt sain esimest korda elus seda põldu väetatud :D Ühel oli bussis kaasas “Minu California” ning selle lugemine aitas mul üle elada, seda tüütut bussireisi. Nii palju oli selles veel head, et vahepeal sai vanu Eesti filme üle vaadatud nagu Viimne reliikvia, Kevade, Malev… Kuigi ungari keel peaks olema meie sõpruskeel, ei suutnud ma väga sarnasust leida. Alma tähendab ungari keeles muidu õun ;)

Kusagil Poolas maisipõldude vahel