12 nädal: the end

Ja uskuge või mitte, see suvi saigi läbi ja ma pidasin lõpuni vastu. Pean kurbusega teatama kõigile Texase koertele, et neil ei ole enam võimalik minu jalgu lakkuda, minu peale haukuda, mu kotti nuuskida ega mu auto kummide peale kuseda :D Ja inimesed, võite nüüd rahus hingata, keegi ei küsi enam teie laste kohta, vähemalt mitte mina :D See nädal kohtasin ma kolmejalgset koera, õnneks ta ei jõudnud nii kaugele hüpata, et mu jalgu lakkuda, lihtsalt haukus. Samuti kohtasin üht meest, kes nagu õudukast välja karanud monster välja nägi. Alguses arvasin, et ta on mingi põlengu üle elanud, kuna kogu nahk oli põletusarme täis, kõrvad ja nina moondunud, labakäsi jublakas, kuid küsimise peale oli ta lihtsalt iraagis autopommiplahvatuse üle elanud. Õnneks talle enam valu ei valmistanud kuid hääl oli üli sõbralik, nii kahju lihtsalt. Jube, mis nad seal ikka teevad. See nädal sai siis üle pika aja jälle politseidega juttu ajada, keegi oli jälle väikse kuulutuse fb üles pannud. Õnneks mingit suurt jama ei olnud, ainult tüütu oli seletada. Muidu sain oma listi ka lõpuks mata õpsi ja üksikisa ehk suvi on igati korda läinud. Ja rental kahjustamiseta ka ikka ei saa, nimelt tagurdasin vastu puud ja väike mõlk tuli sisse, õnneks midagi rental tagastamise ajal ei tehtud ;) Reede oli siis viimane päev. Kui ma varem lugesin nädalaid ja siis päevi suve lõpuni, siis viimased päevad oli asi juba tundides :D Hetkel me jälle oklahoomas, nii lahe on tagasi siin olla. Korjasime osad mu raamatud esimese host pere juurest peale. See vanadaam on ikka üli armas, mul ikka täiega vedas, et sain tema juures 5 esimest nädalat elada. Samuti meie Texase pere oli nii armas, nad kinkisid meile dressipluusid üli mõnusad. Me kinkisime vastu 2 raamatut ja siis pildiraami. Reede õhtul sai siis lõpuks töölt koju tulles pudelitelt korgid pealt löödud kui minu stay at home roomi mind tervitas. Mul ikka täiega vedas, et temaga sain see suvi koos elatud. Hommikul võtsime siis uue rendiauto, laadisime pilgeni raamatukaste täis ja kimasime Oklahomasse. Pühapäeva õhtuks tuleb omadega Nashvilli jõuda ;) Viimased päevad tervitas siis meid jälle 45 kraadine kuumus nii, et mu must alussärk oli soolarante täis. Hetkel siis jahime toakaaslase klientidelt raha või raamatuid. Pöidlad pihku.